Müügikõne katkestanud klienti tabasid ähvardused ja kõnede tulv ({{commentsTotal}})

Lauatelefon.
Lauatelefon. Autor/allikas: Aivar Aotäht/Sakala/Scanpix

Telefonitsi järjest mitu müügikõnet saanud tallinlane palus müügimehel endale rohkem mitte helistada, seepeale ähvardas aga müügimees, et vastajat ja tema pereliikmeid hakatakse nii päeval kui ööl telefonikõnedega pommitama. Telia teatel on niisugused juhtumid harvad ning soovimatud numbrid tasub blokeerida.

Tallinlane Juhan (nimi toimetusele teada) sai esmaspäeva hommikul telefonikõne Eesti lauatelefoni numbrilt, kus vene keelt rääkinud müügiinimene soovis mingit finantsteenust pakkuda.

"Olen ka varem mõned korrad saanud sarnaseid kõnesid, tundub, et samast kohast. Kuna mulle üldse ei meeldi müügitegevus telefoni kaudu, siis niipea, kui sain aru, millega on tegu, ütlesin lõpuni kuulamata, et ei soovi nendega suhelda ning katkestasin kõne. Eelmistel kordadel on asi sellega lõppenud, aga seekord ei jäetud mind rahule ja hakati järjest uuesti helistama," kirjeldas ta.

Juhani sõnul sai ta järgneva nelja minuti jooksul kokku seitse kõnet ja jõudis korduvalt öelda, et teenus teda ei huvita. Viimane kord vastas ta juba üsna kurjalt, helistaja aga ei jätnud järele ja muutus järjest agressiivsemaks.

"Lõpuks hakkas helistaja ähvardama, et kui ma ei kuula nende pakkumist ära, hakkame mina ja mu pereliikmed saama pidevalt nii öösel kui päeval katkematult taolisi kõnesid. Ühtlasi süüdistas ta mind selles, et nende andmebaasi info kohaselt olen ma ka varem kõned ära katkestanud. Seepeale blokeerisin oma telefonis selle numbri ära," rääkis ohver.

Ta otsis seejärel Google'ist helistaja telefoninumbrit ja sai teada, et tegu on Telia lauanumbriga. Telia infotelefonilt kinnitati, et number kuulub nende võrku ja selle valdajaks on firma, mille nime nad avaldada ei tohi.

Juhan tegi juhtunu kohta avalduse ka politseisse.

Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf ütles ERR-ile, et tegu on juhtumiga, millega sideoperaator kuidagi seotud ei ole.

"Õnneks jõuavad kirjeldatud juhtumiga sarnased olukorrad meieni suhteliselt harva ning kliendid saavad soovimatute müügikõnede tegijatega ise kenasti hakkama. Omalt poolt saame siin vaid soovitada, et alati võib teenuse pakkujale viisakalt "ei" öelda ja lisaks on alati võimalus, mida klient ka selle juhtumi puhul kasutas - soovimatu numbri blokeerimine oma mobiiltelefonis. Seda, kes kõnealust telefoninumbrit kasutas, tulenevalt privaatsusnõuetest avaldada ei saa," lausus Neudorf.

ERR proovis telefoninumbrile, kust tüütud kõned olid tulnud, ka tagasi helistada, kuid telefonile ei vastatud.

Politseisse on pöördunud telefonitsi skeemidesse püütud inimesed

Veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul on politsei poole pöördunud inimesi, kes olid lootnud telefoni teel pakutud finantsteenuste kaudu tulu teenida, kuid jäid investeeringust ilma.

"Tegemist on enamjaolt vene keelt kõnelevate või hästi vene keelt oskavate inimestega, kel on olemas säästud ning kes said kõne pakkumisega tulusalt investeerida finantsturgudel - näiteks kauplemine binaarsete optsioonidega, krüptovaluutadega ja nii edasi," selgitas Punak.

Tema sõnul kasutavadki helistajad väga pealetükkivat müügistiili ning maalivad potentsiaalsele investorile ilusa pildi tulusast ettepanekust. Helistatakse nii-öelda virtuaalnumbritelt, mis näitavad näiteks Bulgaaria või Hispaania suunakoode, kuid kui sellele numbrile tagasi helistada, suunatakse kõne postkasti või annab see vigast tooni. Tegu on rahvusvahelise petuskeemiga.

"Praegu on inimesed teatanud meile summadest, mis algavad 250 eurost ja ulatuvad tuhandetesse eurodesse. Inimesed kannavad võõrale kontole vabatahtlikult oma raha ja ei oska arvestada, et tulu ei ole garanteeritud. Oleme kokku puutunud ka juhtumiga, kui inimene laadis oma arvutisse tarkvara, mis võimaldas võõral inimesel tema arvutit kaugjuhtida. Nõnda tehti ülekandeid, ilma et inimene täiel määral mõistaks, mida tema säästudega tehakse," meenutas veebikonstaabel.

Kahtlaste kõnede puhul soovitas Punak telefoninumbri blokeerida ja teenust pakkuvate inimestega mitte suhelda. Samuti ei tohiks võõrastele anda oma ID-kaardi, krediitkaardi, pangakonto ja muu sellise paroole.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: