Riho Terras: küberohtude vastu võitlemiseks pole uut NATO-t vaja ({{commentsTotal}})

Kaitseväe juhataja Riho Terras.
Kaitseväe juhataja Riho Terras. Autor/allikas: Tiia Turunen ja Aivo Vahemets

Kaitseväe juhataja Riho Terras sõnas vastuseks Toomas Hendrik Ilvese välja pakutud küber-NATO kontseptsioonile, et uut julgeolekuorganisatsiooni pole vaja ning küberohtude vastu saab ka praegusele julgeolekuarhitektuurile põhinedes.

Riho Terras ütles ERR-ile, et küberohud ei piirdu geograafiliste piiridega ning on vaja leida uusi lahendusi ohtudega toime tulekuks. Ta ei nõustunud aga, et selleks oleks vaja senine julgeolekumudel üle vaadata.

"Ma arvan, et neid asju saab teha, aga ka põhinedes vanadel kokkulepitud süsteemidel. Ei ole kindlasti vaja mitte uut NATO-t, vaid seda, mis meil on, paremaks teha," sõnas Terras.

Ta lisas, et Tallinnas paiknev küberkaitsekoostöö keskus on juba teel sinnapoole, et geograafilisi piire ületada, näiteks tehakse koostööd Euroopa Liidu riikidega, nagu näiteks Soome, Rootsi ja Austriaga, kes NATO-sse ei kuulu.

"Oleme ka tihedas koostöös näiteks Jaapani, Austraalia ja Singapuriga, mis ainult näitab seda, et see juba toimib. Siit edasi ongi see tee, mida mööda peaksime minema."

Ka president Toomas Hendrik Ilves tõi NATO küberkaitsekoostöö keskuse oma kõnes eeskujuks. Samas sõnas ta, et julgeolekumudel vajaks laiemat ümber mõtestamist.

President Toomas Hendrik Ilvese lausus täna Tallinnas toimunud rahvusvahelisel küberkonflikti konverentsil, et füüsiline distants on konfliktiolukordades muutunud ebaoluliseks, mistõttu tuleks luua uus kaitseorganisatsioon, mis oleks geograafia asemel väärtuspõhine, ühendades liberaalseid demokraatiaid üle maailma. Perspektiivikate riikidena tõi Ilves välja näiteks Austraalia, Jaapani, Uruguay ja Tšiili.

"Nii saame me ohtudele paremini vastu seista. See saab küll olema keeruline saavutada, kuid alternatiivid on halvemad," ütles Ilves.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: