Tammemäe: Eesti Energia ei maksnud üle ({{commentsTotal}})

Müügilepingu allkirjastamine.
Müügilepingu allkirjastamine. Autor/allikas: Eesti Energia

Eesti Energia maksis Nelja Energiat ostes küll head hinda, kuid ei maksnud üle, ütles investeerimisühingu Redgate Capital partner Aare Tammemäe.

Eesti Energia on omandamas sada protsenti AS-ist Nelja Energia, makstes osaluse eest 289 miljonit ja võttes üle laene summas 204 miljonit, mis teeb tehingu mahuks ligi pool miljardit eurot.

Tehinguid hinnastatakse kahel viisil. Üks on rahavoost tulenev hind ehk vaadatakse, mis on ettevõtte rahavoo teenimise võime. Arvutatakse välja ettevõtte rahavoog igal järgneval aastal ja diskonteeritakse raha tänasesse päeva.

Teine hinnastamise viis on see, et võrreldakse teisi sarnaseid tehinguid turul.

Redgate Capitali partner Aare Tammemäe ütles ERR-ile, et tavaliselt kasutatakse sellist kordajat, nagu ettevõtte väärtus jagatuna ettevõtte rahavooga.

Ehk siis osaluse väärtus ja laenud liidetakse kokku ja jagatakse EBITA-ga (raha, mis jääb järele pärast tegevuskulude maksmist). Nelja Energia ostu puhul oli see kordaja 10,9.

Samas toimub siinses regioonis tehinguid vähe, mistõttu on ka tehinguid omavahel võrrelda raske.

Baltcap müüs 2016. aastal kaks opereerivat tuuleparki Lietuvos Energijale kordajaga 9-10 ning Mazeikai tuulepargi ostis IKEA 2017. aaastal hinnatasemelt, kus kordaja oli 13,9.

Nelja Energia puhul tuleb Tammemäe sõnul arvestada ka muid tegureid. Kuid mis üldse õigustab maksta suuremat või väiksemat hinda?

Suuremat hinda õigustab maksta näiteks see, kui on olemas täiendav arenduspotentsiaal. Näiteks tuulikud või biojaam ei ole veel valmis, aga on olemas kinnistu või koguni ehitusluba.

"Tavaliselt neid otseselt ettevõtte väärtuse hindamisse sisse ei arvestata, sest selle väärtust on raske mõõta. See võib õigustada teine kord kallimat kordajat. Et maksame natuke rohkem, aga tulevikus saab oluliselt rohkem välja pigistada," sõnas ta.

Teine asi, mida tasub jälgida, on rahavoo stabiilsus ja ennustatavus. Kolmas aspekt võib Tammemäe sõnul olla see, et Eesti Energia lihtsalt peab valdkonda oluliseks ja tahab seal laieneda.

"Ainuke võimalus ongi sel juhul osta üles valdkonna ettevõtteid. Orgaaniliselt ei ole võimalik nii kiiresti laieneda, sest keeruline ja aeganõudev on maatükke soetada, ehituslubasid saada raske. Lihtsam osta toimiv ettevõte," selgitas Tammemäe.

"Kui ma vaatan võrdlustehinguid, siis tundub, et üle ei makstud. Maksti kõrget hinda, jah," lisas ta.

Baltikumis lähevad üleüldse ostu-müügitehingud kordajatega 4-7 jämedalt, kuid sel on mitu põhust. Tavaliselt on ettevõtted väiksemad, arenduspotentsiaal väiksem, rahavood ei ole nii stabiilsed ja ennustatavad.

Tammemäe sõnul ei maksa ükski ettevõte teist üle võttes rohkem, kui arvab selle väärt olevat.

Eesti Energial kui riigiettevõttel lasub veel täiendav vastutas, n-ö aktsionäri või aktsionäride osapoolte ees, kelleks on tegelikult ka maksumaksja.

Sama lugu on pensionifondidega, kel lasub justkui täiendav vastutus, ja enne, kui nad projektidesse sisse lähevad, tahavad olla veendunud, et minimiseerida riski, et investeering untsu läheks.

"Seega kahtlen, et Eesti Energia uisapäisa tegutses või et hind on ülepaisutatud või ebamõistlik, sest nad peavad suutma seda põhjendada nii nõukogule, aktsionärile kui ka avalikkusele," sõnas Tammemäe.

Sutter: analüüsisime mutrite ja seibideni

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter kirjutas reedeses Postimehes, et anonüümsetele allikatele tuginedes on meedias üritatud kultiveerida müüti, et Nelja Energia eest maksti üle.

"Selliste suurte tehingute puhul on pakkumise aluseks alati põhjalik analüüs, mille käigus võetakse huvipakkuv ettevõte mutriteks ja seibideks lahti. Vaid nii on võimalik pakkuda hinda, mida see ettevõtte tõesti väärt on."

"Väited, nagu oleks Eesti Energia pakkumine teisi pakkumisi kaks korda ületanud, on lihtsalt labane vale," kirjutas Sutter.

Seni Nelja Energias 77-protsendilist osalust omanud Norra firma Vardar juht Thorleif Leifsen ütles tehingu allkirjastamise päeval ERR-ile, et huvilisi Nelja Energia ostuks oli mitmeid, kuid Eesti Energia pakkumine oli neile sobivaim.

"See oli kombinatsioon erinevatest tingimustest, mis sisaldasid nii hinda kui ka teisi teemasid. Meie seisukohast oli see parim tehing," kommenteeris ta.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: