Sildam: tehase rajajad alahindasid lähenevate valimiste puudutust
Vikerraadio saates "Samost ja Sildam" leidis ajakirjanik Toomas Sildam, et Emajõe äärde tselluloositehast rajada soovivad ettevõtjad alahindasid nii kohalikku kogukonda kui ka valimiste lähenemist.
Ajakirjanik Anvar Samosti sõnul oli käesolev nädal inimkäitumise põhitõdede õppenädalaks. "Kuidas tekkib paanika, kuidas ühest inimesest, kes pangaautomaadist raha välja võtab, saab ühel hektel ebasõbralik järjekord," märkis ta.
Samosti sõnul on aga just nii juhtunud sel nädalal Eesti erakondadega.
"Piisas Helir-Valdor Seederil olla esimene kodanik, kes pangaautomaadi juurde kaart peos astus, kui tema seljataha tekkis kiiresti saba. Teatud mõttes võib öelda, et Helir-Valdor Seeder ei olnud esimene, esimene oli Urmas Klaas või Marju Lauristin," ütles Samost.
Sildam märkis, et ikkagi Tartu linnapea - Reformierakonna väljapaistev poliitik Urmas Klaas oli see, kes esimesena sai aru, et "siit saab".
Samosti sõnul on aga järgmised ehk Seeder ja Jevgeni Ossinovski kogu aeg tegelikult selle tehase vastu olnud. "Aga ega nendele kindlasti valimistel selle niiöelda hilise pangajooksuga mingit täiendavat hüve ei kaasne," nentis Samost.
Sildami sõnul rääkis Seeder Isamaa üldkogul päris palju tselluloositehasest ja möönis, et võib-olla on tõesti ka mõistlikke argumente, miks see tehas võiks Tartu külje alla tulla.
"Ja jätkas siis, et kas me peame alati mõistlikud olema. Miks me ei võiks vahel ka veidi metsapoole olla. Siin on küll see koht minu jaoks, kui valitsuserakonna esimees arvab, et me võiks natuke ka metsapoole olla, siis see kujundina on küll ilus, aga sõnadel on tähendus ja mina küll ei tahaks ühtegi valitsuserakonda näha, kes vahel ka natuke metsapoole on," nentis Sildam.
Samosti sõnul ongi tegemist väga mitme nurga alt huvitava situatsiooniga, kus IRL-i käitumist võiks lähemalt analüüsida.
"Toimunud on ka üks IRL-i juhatuse koosolek, kus arutati seda sama tselluloositehase eriplaneeringu küsimust ning kus osadele kohalviibijatele jäi üks mulje ja teistele nagu teine mulje. Kokkuvõttes see tekst, mis sealt koosolekult Helir-Valdor Seederile kaasa anti, realiseerus mõnevõrra radikaalsemal kujul kirjana erakonnakaaslastele ja meediale antud intervjuudes ehk teisisõnu Isamaa valitsusdelegatsiooniliikmed Kiisler, Tõniste, Luik, Iva ja rida poliitikuid, siis nemad olid need, kes arvasid, et ei maksa rongi viimasesse vagunisse paanilisel moel pikkade hüpetega tormata. Need, kes seda valitsusvastutust ei kanna, nemad võtsid radikaalsema positsiooni. See on koht, kus võiks küsida, kas asjad oleks teisiti kui Helir-Valdor Seeder poleks olnud valitsuse liige," ütles Samost.
Sildami sõnul oli tehase eriplaneeringu vastuvõtmine valitsuse üksmeelne otsus.
"Ossinovski oli enda sõnul toona skeptiline, kas sellest asjast saab asja. Ma arvan, et see on väga lihtsustatud, kui keegi ütleb, et see on hea signaal kodanikkonnale ja halb signaal ettevõtjatele. Et suurte prpojektidega ei ole võimalik Eestis edasi minna. Pigem on see laiem küsimus. Näiteks, kui Võrumaa ja Lõuna-Eesti elanikud toovad valitsusse mingi petitsiooni, et Nursipalu harjutusala, et see on ikkagi saatanast, palume peatada? Kui Ida-Harju 10 000 inimest viivad valitsusse, et palume kaitseväe keskpolügon kinni panna, mis siis saab," püstitas Sildam küsimuse.
Samosti sõnul arutabki valitsus järgmise nädala neljapäeval eriplaneeringu küsimust ja on tellinud ka juriidilise analüüsi, et aru saada, millised on need juriidilised raamid.
"Erinevad juristid, kes on seda sel nädalal hinnanud, on öelnud, et see võib-olla väga ohtlik pretsedent, sest küsimus ei ole ainult harvades ja väga suurtes eriplaneeringutes, vaid sama pretsedendi alusel saaks hakata enne tegelikku planeeringuprotsessi algust põhja laskma, mis iganes konfliktseid planeeringuid," nentis Samost.
Sildami sõnul on aga Jüri Ratas peaminister ja peaministri vastutus on natuke teine, kui Helir-Valdor Seederil.
Samosti sõnul on tehase puhul mõjud selgelt olemas ja keegi ei eitagi seda. "Kuid on ka positiivsed mõjud ja nüüd ongi valiku kohad, mis ka peaministri kabinetis istudes paistavad väga reljeefsetena.
"Aga kui olla kusagil Viljandis kõnepuldis ilma vastutust kandmata, mis siis ikka, shallallaa," märkis Samost.
Sildami sõnul on tõsi ka see, et nii tehase rajajad kui toetajad alahindasid kohalikku kogukonda ja võib-olla alahindasid kõige rohkem lähenevate valimiste puudutust. "Seda ei saa eitada," tõdes ta.
Toimetaja: Marek Kuul