Karnau hinnangul alustasid tselluloositehast rajada soovivad ettevõtjad kogu protsessi vale jalaga.

"Nad alustasid nii nagu Eesti oleks umbes 20 aastat tagasi olnud. Ma arvan, et ülbelt on õige sõna. Võib-olla on see liiga karm sõna, aga põhimõtteliselt iseloomustab see hästi suhtumist. Alustasid vale noodiga ja nad ei osanud arvestada, et on olemas kohalik arvamus," nentis Karnau.

Karnau sõnul ongi riigi eriplaneeringu mõte, et minna mööda tavalisest planeerimisprotsessist.

"Tavapärane planeerimisprotsess tähendabki seda, et tuleb käia ühest omavalitsusest teise, koosolekult teise. Nad lootsid, et kui nad alustavad riigi eriplaneeringust, siis nad saavad paljudest omavalitsustest mööda ja saavad seda teha kiiresti ja jõuliselt. See ilmselt oli viga," leidis ta.

Karnau sõnul tuleb meelde tuletada, et näiteks IRL-i Tartu piirkonda juhib poliitik, kelle juhitaval ettevõttel on ilmselged ärihuvid olla selle planeeringu vastu.

"Peale selle on Eestis veel hulk ettevõtjaid, kellele ei meeldi see tehase tulek. Nende protestide puhul tuleks näha ka muid apsekte peale keskkonnakaitseliste aspektide. Seda protsessi on väga selgelt mõjutanud konkureerivad ärihuvid. Kellel veel, kui valitsusel on siin kohustus vahemehena neid ärihuve tasakaalustada ja jälgida seda, et ühe poole ärihuvid ei saa ülemääraselt mõjule," märkis Karnau.

"Lahendus on see, et planeeringuga tuleks jätkata ja juhul, kui jätkatakse, siis ma loodan, et selle planeeringu puhul kaalumiskoht tuleb. Kui keskkonnamõjud on talumatult suured, siis seda tehase ehitusluba ei anta. Selleks, et seda üldse teada saada, siis tuleb seda uurida," ütles Karnau.

Saatejuht Ahto Lobjakas märkis, et korduvalt on juba räägitud sellest, et muuhulgas on Eestil kohustus täita Euroopa Liidu erinevaid veedirektiive.

"Mitte ainult nende direktiivide täitmiseks ja raames, vaid ka muidu on väga põhjalikult uuritud nii Emajõe kui Peipsi seisukorda ja Emajõgi on viiepunktilisel skaalal teises kategoorias ehk koolipoisi hinne on tal kaks, situatsioon on kehv," tõdes Lobjakas.

"Eesti on kohustunud nii väliselt kui sisemiselt seda olukorda parandama. Mitte miski, väljaarvatud jumala sekkumine ja pole ühtegi võimalust, kuidas tselluloositehase toomine Emajõele parandaks seda olukorda, see saab ainult halvendada," ütles ta.

"Minu tees on algusest peale olnud, et võib-olla ainus mõistlik viis seda eriplaneeringut tartlaste kõrist alla suruda, oleks olnud kohe näidata, millised saasteallikad võetkase maha kompensatsiooniks Emajõelt. Seda me teame faktina, et Emajõgi on väga kehvas seisus. Samamoodi on Peipsi puhul tegemist kehvas seisus veekoguga. Siin ei ole midagi vaielda ja valitsusel tuleb kõik mõjud laial skaalal ära kaaluda," nentis Lobjakas.