Vürmer kommenteeris, et Eesti taasiseseisvumisest on möödunud piisav hulk aastaid selleks, et Eesti ettevõtjad, sealhulgas turismiettevõtjad tunneksid end lähiturgudel hästi.

"Meie suurima lähituru Soomega on ettevõtjatel isiklikud head ärisidemed, tuntakse turgu, räägitakse keelt. Võimekus vastavalt huvidele tegutseda on igati olemas ning riigi igakülgne sekkumine ja abi varasemas mahus seetõttu vähem oluline," rääkis ta.

Vürmer lisas, et iga turist on Eestile seda kasulikum, mida enam raha ta siia jätab.

"Külastajate kohapealseid kulutusi analüüsides on näha, et lennukiga tulnud inimene kulutab kohapeal keskmiselt 400 eurot, laevaga tulnud külaline juba 100 eurot vähem ning maanteetranspordiga tulnud külaline keskmiselt kaks korda vähem ehk 200 eurot," selgitas Vürmer.

"Lennukiga tulevate külaliste osakaal ulatub täna aga napilt 14 protsendini ning seda segmenti on ettevõtjate tulu silmas pidades väga oluline suurendada. Seetõttu tuleb turismiarenduskeskus Eesti ettevõtjatele appi kaugetel ja tundmatutel turgudel, suurendab äriturismi osakaalu ja aitab sõlmida kvaliteetseid ärikontakte," lisas ta.

Majutusettevõtetes peatus tänavu aprillis 251 000 sise- ja välisturisti ehk kolm protsenti vähem kui eelmise aasta aprillis. Välisturistide arv vähenes, siseturistide arv jäi aga mullusele tasemele.

Vürmeri sõnul oli aprillis oodata turistide arvu vähenemist majutusettevõtetes, sest Euroopa turismi mõjutavad ülestõusmispühad, mile ajal paljud pered otsustavad teha välisreisi. Eelmisel aastal langesid need pühad aprillikuusse, sel aastal olid need märtsis.

Soome turiste peatus aprillis 16 protsenti vähem kui mullu samas kuus. Vürmer selgitas, et lisaks pühadele mõjutavad Soome puhul Eestit ka üldine hindade tõus Eestis ning teiste riikide konkurents.

"Konkureerime nii Läti kui ka kaugemate Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikidega, kuhu on soodsad lennud. Soome turistide ööbimised on vähenenud kõige rohkem Tallinnas, muudes regioonides vähem," märkis ta.

Aprillis jätkus kasv Venemaalt umbes samas tempos kui eelmistel kuudel. Venemaa turiste oli viiendiku võrra rohkem kui eelmise aasta aprillis ja see oli absoluutarvudes kõige rohkem kasvanud välisturg.

Aprillis kasvas 0,1 protsenti Saksa turistide ööbimiste arv. Kuna 2017. aasta jaanuarist aprillini kasvas nende ööbimiste arv tunduvalt seetõttu, et statistikas sisaldusid Saksa õhuturberotatsioonil osalevad sõjaväelased, on seda tähelepanuväärsem saavutus, et hoolimata sõjaväelaste puudumisest statistikas jäid ööbimised Saksamaalt aprillis eelmise aasta tasemele.

Samuti kasvas jätkuvalt kiiresti Jaapani turistide arv. Vürmeri sõnul näitab see Eesti atraktiivsuse kasvu kaugturgudel. "Kuna valdavalt saabuvad Aasia turistid Eestisse Soome kaudu, võib võrdluseks öelda, et Soomes vähenesid Jaapani turistide ööbimised esimeses kvartalis tervelt 18 protsenti - seega on nad hakanud Soome ööbima jäämise asemel eelistama Soomest edasi sõitmist, sealhulgas Eestisse," selgitas Vürmer.

Vürmer märkis, et kui vaadata aastat tervikuna, siis on näha, et hoolimata aprilli langusest on perioodil jaanuarist aprillini turistide ja nende siin veedetud ööde arv ikkagi rekordiline.

"Siseturistide ja nende veedetud ööde arv kasvas esimese nelja kuu kokkuvõttes kaks protsenti, mis on väga hea tulemus, arvestades mitme eelmise aasta juba niigi tugeva, umbes kümneprotsendilist kasvu. Välisturistide arv kasvas esimese nelja kuu kokkuvõttes kolm protsenti ja kuna nad jäid siia varasemast veidi pikemaks, siis kasvas nende veedetud ööde arv viis protsenti," rääkis Vürmer.

"See on samuti väga hea tulemus, arvestades esiteks kahe eelmise aasta tugevat kasvu, ning teiseks seda, et kasv saavutati hoolimata Soome turu langusest. See tähendab, et kasv muudelt turgudelt (eelkõige Venemaalt, aga ka Suurbritanniast, Jaapanist ja Lätist) kompenseeris Soome languse," lisas ta.