Esimese stsenaariumina jätkab Eesti nn hoogtööriigina, mis on sarnane praegusele valitsemisele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teine võimalus oleks langeda nii-öelda öövaht-riigi staatusesse, kus keskvõimul ei ole plaanis suuri eesmärke saavutada. Edeneda saaks ettevõtliku riigina, kus Eesti käituks kui firmajuht, viies ellu riigile olulisi projekte, ja arendaks digimajandust.

Eesti võib olla ka hoolekandja riik, kus on vähe suurprojekte ja palju tsentraalset juhtimist.

Viies võimalus oleks saada laiaulutuslikke andmemahte ja mitmekülgseid digiteenuseid kasutatavaks võrgustunud riigiks.

"Ilu on vaatajate silmades. Osale inimestest meeldivad rohkem ühed stsenaariumid, mis on võib-olla rohkem kesksed, keskvõimu juhtimise kesksed. Teistele meeldivad rohkem võib-olla stenaariumid, mis on hajutatud otsustusprotsessiga. Osale on oluline kodanike kaasamine, teistele on ennekõike oluline teenuste tõhusus. See on debati küsimus, selle üle tuleb arutleda," selgitas Arenguseire keskuse uuringute juht Meelis Kitsing.

"Kas riigiteenused peavad pigem olema standardiseeritud, laia kättesaadavusega või pigem individualiseeritud, kuid võib-olla siis nende katvus on väiksem? Ja see ei saa ollagi mustvalge, üks või teine, vaid pigem seal kusagil on tasakaalu koht, mille osas on mõistlik otsus langetada," rääkis Arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov.

"Teiste valikutega on samamoodi, et leida need tasakaalukohad ja nendest eelnevatest tasakaalukohtadest tulebki tegelikult kokku see riigireformi otsuste portfell," lisas ta.