Euroopa Investeerimispanga (EIB) korraldatud küsitlusest, milles osales 23 000 Euroopa Liidu riikide inimest, selgus, et üldsus toetab kiireid samme rohe-energia suunas enne järgmisel nädalal toimuvaid ÜRO kliimakõnelusi COP31, märkis uudisteagentuur Reuters.

Euroopa Liidu 27 liikmesriigi vastajatest 87 protsenti leidis, et üleminek vähese CO₂-heitega energiale tuleks seada prioriteediks. 2022. aastal, eelmise energiakriisi ajal, mis oli seotud Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse, oli sama näitaja 82 protsenti. Eestist soovis tänavuses küsitluses vähese süsinikuheitega energia prioriteediks seadmist 81 protsenti vastanutest.

Vähese heitega energiaallikatest oli kõige vähem populaarne tuumaenergia, selgus küsitlusest. Vastanutest 52 protsenti leidis, et keskenduda tuleks päikeseenergiale, 37 protsenti eelistas tuuleenergiat ja 19 protsenti tuumaenergiat.

EIB teatas, et panga iga-aastane laenumaht energiasektorile on alates 2022. aastast kahekordistunud, ulatudes 2025. aastal 33 miljardi euroni. 2025. aastal sõlmis EIB uusi rahastamis- ja nõustamislepinguid kokku 100 miljardi euro väärtuses, toetades enam kui 870 projekti.

Kuigi Euroopa Liidu kodanikud peavad üleminekut kiireloomuliseks, seavad nad esikohale ka energiasõltumatuse.

Hiina on saavutanud juhtpositsiooni tuule- ja päikeseenergia ning akude tootmises, kuid enam kui pooled küsitlusele vastanutest (55 protsenti) eelistaksid, et EL arendaks ise oma puhta tehnoloogia tööstust, isegi kui see tähendaks tehnoloogia aeglasemat kasutuselevõttu.

Kuigi maailmas on osa poliitikuid ja tööstusjuhte avaldanud toetust nafta ja gaasi kasutamise jätkamisele, pidades neid töökohtade loomise ja majanduskasvu tagamise vahendiks, on fossiilkütuste impordist sõltuvas Euroopas, kus Iraani sõja tõttu on fossiilkütuste hinnad veelgi kasvanud, üha rohkem inimesi veendunud selles, et taastuvenergia on parim viis kulude vähendamiseks, selgus küsitlusest.

"Kiiresti muutuvas geopoliitilises olukorras on see nii planeedi seisukohast õige tegu kui ka meie majanduse jaoks tark valik, sest aitab vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste energiakulusid," ütles EIB Grupi president Nadia Calviño Reutersile.

EIB kaheksanda kliimaküsitluse viis koostöös uuringufirmaga Ipsos bva läbi 3.–25. augustini. Tulemusi kaaluti nii, et need esindaksid iga riigi elanikkonda.

Tänavuses küsitluses küsiti esimest korda, kas inimesed peavad üleminekut energeetikas kiireloomuliseks.

Eestlased on Euroopa keskmisest leigemad

Küsitlusest selgus ka, et Eesti elanikud suhtuvad energiaüleminekusse ja kliimateemadesse Euroopa Liidu keskmisest leigemalt. Samas ilmnes sealt ka, et energiahindade kallinemine pole eestlasi nii tugevalt mõjutanud kui EL-i elanikke keskmiselt.

Küsimusele, mida nad energiapöördelt ootavad, vastasid EL-i kodanikest keskmiselt 75 protsenti, et energiapööre on nende riigi jaoks pakiline probleem. Eestis leidis sama 45 protsenti.

Väiksemat sõltuvust imporditud naftast ja gaasist tähtsustas 82 protsenti eurooplastest keskmiselt, Eestis oli sama näitaja 68 protsenti.

Stabiilsemaid ja madalamaid energiahindasid energiaüleminekult ootas EL-is keskmiselt 79 protsenti vastanutest , Eestis 64 protsenti.

Kliimamuutuste aeglustumist tähtsustab energiapöörde juures 76 protsenti EL-is keskmiselt, Eestis aga 58 protsenti vastanutest.

Kui EL saavutaks energiasõltumatuse, tunneks selle pärast eurooplaseks olemise üle uhkus 62 protsenti eurooplastest keskmiselt, Eestis tunneks sama 50 protsenti vastanutest.

Küsimusele, kuidas tõusnud energiahinnad mõjutavad nende igapäevast elu, vastas 60 protsenti EL-is keskmiselt, et see on märkimisväärselt vähendanud nende ostujõudu, Eestis tunnistas sama 51 protsenti.

Samas igapäevasid toidu- või tervishoiukulusid on energiahindade tõusu tõttu vähendanud 43 protsenti eestlasi, aga 38 protsenti Euroopas keskmiselt.

Kütet on kodus seetõttu vähendanud 17 protsenti eestlasi ja 34 protsenti eurooplasi.

Autokasutusharjumusi on muutnud 58 protsenti eestlasi ja keskmiselt 60 protsenti eurooplasi, seejuures on vähendanud põhivajaduste jaoks vajalikke sõite 27 protsenti ja 31 protsenti Euroopas keskmiselt.

Nädalavahetuse- või puhkusereisist või pereliikmeid külastamast on pidanud loobuma 39 protsenti eestlastest ja 30 protsenti EL-is keskmiselt. Kütuse säästmiseks sõidab väiksema kiirusega 10 protsenti eestlastest ja 22 protsenti EL-is keskmiselt. Autosõidud on asendanud muu transpordiviisiga 21 protsenti ja 22 protsenti EL-is keskmiselt.

Eestis osales küsitluses 500 vähemalt 16-aastast inimest.