Euroopa Keskpanga ametnikud on ka varem vihjanud, et neil on kavas kasutada suveaega plaanideks, kuidas erakordset stiimulprogrammi tagasi tõmmata, kirjutab Financial Times.

Programmist väljumise plaanide peale hakati mõtlema juba eelmisel aastal ning tollal paistis, et eurotsooni majanduse hetkeseis on juba piisavalt tugev, et stiimulprogrammist loobumise või selle vähendamisega toime tulla.

Mingeid konkreetseid samme ei ole aga endiselt astutud ning praeguste andmete kohaselt peaks võlakirjade ostuprogramm jätkuma vähemalt septembri lõpuni. Ootused on olnud aga see, et septembri lõpus kärbitaks programmi 30 miljardi euro pealt nullini 2019. aasta alguses.

Bloomberg on varem kirjutanud, et kui osa nõukogu liikmeid näeb neljapäeval ehk 14. juunil Lätis toimuvat kohtumist kui hetke, mil saaks ellu viia tegelikku muutust senises poliitikas, on ka võimalik, et hetkel iseenesest midagi veel ei juhtugi. Ehk Euroopa Keskpanga president Mario Draghi võib kasutada oma pressikonverentsi selleks, et anda mõista, et mingi otsus tehakse teatavaks juulis.

Samas on vahepeal lisandunud ka mitmeid värskemaid probleeme, mis investorites muret tekitavad - poliitiline ebastabiilsus Itaalias, naftahinna tõus ning kaubandussõja oht USA-ga. Need oleksid argumentideks nende käes, kes soovivad võlakirjade ostuprogrammi jätkumist 2019. aasta kevadeni.

2015. aasta märtsis alustatud ulatuslikku võlakirjade ostuprogrammi on kriitikud nimetanud ka raha trükkimiseks.

Programmi lõpptähtaega on korduvalt edasi lükatud. Euroopa Keskpanga eesmärk on turgutada majandust seni, kuni euroala hinnatõus jõuab kahe protsendi juurde.

Muuhulgas leiab Financial Timesi artiklis mainimist ka Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni seisukoht.

Kui Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütles aasta alguses öelnud, et ECB soovib tõsta intressimäärasid järk-järgult, siis mitmed otsustajad on olnud vastu kindlaks määratud ajagraafikule. Hansson ütles näiteks eelmisel nädalal, et Euroopa Keskpank võib tõsta intressimäära isegi kiiremini kui turg eeldab.