Euroopa Kohus ei mõistnud ECB varaostukava hukka ({{commentsTotal}})

Euroopa Keskpank (ECB).
Euroopa Keskpank (ECB). Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Kohus jättis otsustas teisipäeval, et Euroopa Keskpanga (ECB) lõtv niinimetatud rahamahupoliitika ei ole illegaalne.

"[Avaliku sektori võlakirjade kokkuostuprogramm] ei ületa ECB volitusi," seisab Euroopa Liidu Kohtu otsuses. Samuti ei saa seda pidada valitsuste tegevuse otseseks rahastamiseks.

ECB-le on otsus küll kergendus, ent majanduslikus mõttes see suurt tähendust ei oma, kuna 2,6 triljoni euro suurune varaostukava peaks plaanide järgi lõppema juba sel kuul, märkis uudisteagentuur AFP.

Mõlemas küsimuses esitas Euroopa Kohtule taotluse Saksamaa põhiseaduskohus, mis teatas, et kui emb-kumb otsus peaks langema ECB kahjuks, tuleb varaostukava lugeda õigusvastaseks.

Hagejad, kes on üldiselt tuntud ühisvaluuta kriitikutena, väitsid, et massilise valitsusvõlakirjade kokkuostukava käivitamisega 2015. aastal deflatsioonisurvele vastu panemiseks ületas ECB enda võimupiire.

Keskpanga eesmärk oli viia investorite, peamiselt pankade raha võlakirjadest välja ning suunata see reaalmajandusele ehk ettevõtetele ja kodumajapidamistele pakutavatesse laenudesse. See oleks kaasa toonud kasvu ning toetanud inflatsiooni.

Saksa kriitikud on aga pikalt väitnud, et võlakirjade kokkuost säästab kulutamisvarmaid valitsusi turudistsipliinist, muutes neile laenamise kulu odavamaks.

Euroopa Kohus märkis enda otsuses, et kui keelata ECB-l ja riiklikel keskpankadel võlakirju osta, siis võiks see – eriti deflatsiooniriski hõlmava majanduskriisi kontekstis – tähendada ületamatut takistust keskpankade süsteemile pandud ülesannete täitmisel. ECB eesmärk on säilitada inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi piirkonnas, ent jääb sellest piirist allapoole.

Kohtu hinnangul on selge, et polnud võimalik deflatsiooniriskile vastata muude olemasolevate instrumentidega, näiteks intressimäärade muutmisega.

Lisaks tähendas asjaolu, et Eurosüsteem ostis võlakirju järelturult, mitte otse valitsustelt, et seda ei saa pidada valitsuste rahapoliitiseks rahastamiseks, märkisid kohtunikud.

Varaostukavas on kaitsemeetmed, mis tagavad, et kolmas osapool, mis ostab Euroopa Liidu liikmesriigi võlakirju, ei saa olla kindel, et Euroopa keskpangad need ka kindlasti kokku ostab, märkis kohus.

Samuti ei ole võlakirjaostude programmi rakendamise jätkumine mingil viisil garanteeritud ehk valitsused ei saa tugineda igavesti sellele, et ECB võlakirju kokku ostab, ning neil tuleb jälgida võlakirjaturu signaale.

Üks hagejatest, Euroopa Parlamendi saadik ning euro- ja immigratsioonivastase erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) kaasasutaja, ent parteist praeguseks lahkunud Bernd Lucke nimetas otsust "hirmutavaks".

"Euroopa aluslepingud keelavad olemuslikult rahapoliitilise rahastamise. Pole juttugi sellest, et seda mingis olukorras lubataks," ütles ta avalduses.

Omapoolses avalduses teatas Euroopa Keskpank, et võtab otsuse teatavaks.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: