Euroopa Keskpank: võlakirjade ostuprogramm saab läbi detsembri lõpuks ({{commentsTotal}})

{{1528977240000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu teatas neljapäeval Lätis toimunud kokkusaamisel, et senine ulatuslik võlakirjade ostuprogramm lõpetatakse käesoleva aasta detsembri lõpuks.

Euroopa Keskpank (ECB) otsustas neljapäeval Riias toimunud istungil jätta muutmata intressimäärad, kuid teatas, et alates septembrist vähendatakse varaostuprogrammi 30 miljardilt eurolt kuus 15 miljardile ning 2019. aastast programm lõppeb.

Oktoobris otsustas ECB vähendada 2018. aastast varaostuprogrammi mahtu poole võrra 30 miljardile eurole kuus. ECB märkis, et varaostuprogramm kestab selles mahus septembrini ning siis langetatakse seda eeldatavasti 15 miljardile eurole ning 2019. aastast programm lõpetatakse.

ECB nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana -0,40 protsenti. Nõukogu teatel eeldatakse, et baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ja tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste.

Eurosüsteem reinvesteerib varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik. See aitab toetada nii soodsaid likviidsustingimusi kui ka asjakohase rahapoliitilise kursi rakendamist.

ECB rahapoliitika üks eesmärk on hoida inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi lähedal, ent jääb sellest piirist allapoole. Mais kiirenes euroala aastane inflatsioon 1,9 protsendini eelneva kuu 1,2 protsendilt. Samas oli baasinflatsioon endiselt 1,3 protsendi juures.

ERR Riias: kiiret mõju otsustel ei ole

Riias viibinud ERR-i korrespondent Ragnar Kond kommenteeris "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tõenäoliselt väga kiiret mõju Euroopa Keskpanga neljapäevased otsused ei too. Samas tuleb arvestada, et intressid on tõusmas.

"Tõsi, Draghi ütles, et aasta jooksul seda ei juhtu, kuid ikkagi peab arvestama sellega, et need, kes praegu näiteks kodulaenu võtavad, peavad euribori tuleviku kasvu tõttu kunagi hakkama maksma rohkem," rääkis ta. "See aasta on praegu kokku lepitud, aga mis edasi saab, tõenäoliselt on surve pigem tõusule," lisas ta.

Palgad Kondi sõnul ilmselt enam nii kiiresti ei kasva.

Otsust oodati juba pikemat aega

Võimalikku otsust prognoosisid varem mitmed meediaväljaanded, näiteks Financial Times ja Bloomberg.

Programmist väljumise plaanide peale hakati mõtlema juba eelmisel aastal ning tollal paistis, et eurotsooni majanduse hetkeseis on juba piisavalt tugev, et stiimulprogrammist loobumise või selle vähendamisega toime tulla.

Mingeid konkreetseid samme ei olnud aga endiselt astutud ning seniste andmete kohaselt pidi võlakirjade ostuprogramm jätkuma vähemalt septembri lõpuni. Ootuseks oli aga see, et septembri lõpus kärbitaks programmi 30 miljardi euro pealt nullini 2019. aasta alguses.

2015. aasta märtsis alustatud ulatuslikku võlakirjade ostuprogrammi on kriitikud nimetanud ka raha trükkimiseks.

Programmi lõpptähtaega on korduvalt edasi lükatud. Euroopa Keskpanga eesmärk on turgutada majandust seni, kuni euroala hinnatõus jõuab kahe protsendi juurde.

Eesti Panga ostetud võljakirjade portfelli maht on 5,26 miljardit eurot. Mais ostis keskpank varaostukava raames 54 miljoni euro eest võlakirju.

Euroopa Keskpanga pressiteade:

Täna Riias toimunud istungil andis EKP nõukogu põhjaliku hinnangu edusammudele inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, võttes ühtlasi arvesse eurosüsteemi ekspertide värskeimat makromajanduslikku ettevaadet, hinna- ja palgasurve näitajaid ning inflatsiooniväljavaatega seotud ebakindlust.

EKP nõukogu tegi oma hinnangust lähtudes järgmised otsused.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses jätkab EKP nõukogu varaostukava raames praegu igakuiselt 30 miljardi euro ulatuses tehtavaid netovaraoste kuni 2018. aasta septembri lõpuni. Nõukogu eeldab, et kui laekuvad andmed kinnitavad EKP nõukogu keskpika aja inflatsiooniväljavaadet, vähendatakse netovaraostude mahtu pärast 2018. aasta septembrit 15 miljardi euroni kuus kuni 2018. aasta detsembri lõpuni. Seejärel netovaraostud lõpetatakse.

Teiseks kavatseb EKP nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Kolmandaks otsustas EKP nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,40%. Nõukogu eeldab, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel vähemalt kuni 2019. aasta suve lõpuni ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsiooni arengu jätkumine kooskõlas praeguste püsiva kohandumise ootustega.

Tänaste rahapoliitiliste otsustega säilitatakse küllaldaselt toetav rahapoliitiline kurss, mis tagab inflatsioonimäärade püsiva lähenemise tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: