Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45 ütleb: "Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil."

Seega on uute – ka erakondlike – infokanalite tulek põhimõtteliselt tervitatav, aga seda juhul, kui nad ei saa maksumaksja raha eest konkurentsieelist. Nii on siiski juhtunud osaga munitsipaalmeediast, mida omavalitsus rahastab – see ei sõltu reklaamituru tuludest, ent avaldab reklaami, niimoodi turgu solkides.

Omaette küsimus on see, kas igal juhul on tegemist ajakirjandusega. Selleks peame aga ajakirjanduse defineerima.

Ühe võimaliku definitsiooni pakkusin 11. juunil Äripäevas ilmunud artiklis. Selle kohaselt on ajakirjandus see, mis:

1. pakub avalikkusele sõltumatut platvormi;
2. tegutseb avalikku huvi silmas pidades (ajakirjanikud ei rahulda isiklikku uudishimu, vaid esindavad lugejaid);
3. tegutseb kollektiivse organina, mis tähendab toimetuses vaidlusi ja nende tulemusena tasakaalustatumat ja faktoloogia osas kontrollitumat kajastust, kui võiks pakkuda üksik blogija;
4. evib oma tegevuses vastutust ning on võimeline iseend eneseregulatsiooni abil (näiteks Pressinõukogu abil) kontrollima;
5. on oma tegevuses süstemaatiline, järjepidev ja paljudesse olulistesse kohtadesse jõudev – toimetuse kaubamärk on ajas püsiv sõltumata tegijate vahetumisest.

Mis tahes erakonna uudisteportaal ei saa pakkuda sõltumatut platvormi, sest selle olemuslik ülesanne on vahendada teatud erakonna maailmavaadet. Tõsi, mõnes riigis on erakondlikke vaateid vahendavaid ajakirjandusväljaandeid (nn Vahemere traditsioon), kuid see pole olnud taastatud Eesti Vabariigi ajakirjandusele omane, kus on lähtutud angloameerika traditsioonist, mis eeldab parteiliselt sõltumatu ajakirjanduse olemasolu.

Ka ei ole kindel, kas erakondlik uudisteportaal tegutseb avalikust huvist lähtuvalt, kuna erakondlik huvi ja avalik huvi võivad sattuda konflikti (ehkki me teame, et Eestis on mõnikord olulistes küsimustes seatud avalik huvi erakondlikust huvist ettepoole).

Kollektiivsuse osas näeme erakondade uudisportaalide seas ebaühtlast kvaliteeti olenevalt sellest, kui palju häid tegijaid, aega või raha on suudetud kaasata.

Ka ei näe ma, mida suudaksid erakondlikud portaalid teha sõltumatutest ajakirjanduslikest portaalidest paremini – kui jätta kõrvale konkreetse maailmavaate põhjalikum tutvustamine.

Lõpuks paneb aga kõik paika lugeja. Erakondlikud portaalid kasutavad mõningaid kodanikuajakirjanduse võtteid, esitades seeläbi ajakirjandusele väljakutse. Ajakirjandus peab oma kvaliteeti suutma hoida ja tõestada iga päev. Niikaua kui see sellega hakkama saab ning erakondlikud portaalid annavad infoväljale lisavärvi, pole katki midagi.

Kui erakonnad hakkavad aga tõsimeeli ajakirjandust kõrvale tõrjuma, on kuri karjas. Niisugune periood on Eesti ajaloos olnud. Millegipärast ma aga arvan, et seda enam ei juhtu, sest meie demokraatia on juba piisavalt tugev. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.