Majandusmigrantide surve Eesti kõrgkoolidele kasvab
Majandusmigrantide surve Eesti kõrg- ja kutseõppeasutustele politsei kinnitusel järjest kasvab. Euroakadeemia, kelle kolmandatest riikidest pärit välistudengid jättis politsei- ja piirivalveamet sügisel kooli ebausaldusväärsuse tõttu elamislubadest ilma, peab uuest õppeaastast kvaliteedinõuete mittetäitmise tõttu kinni panema ka ühe magistriõppe programmi. Järelevalvemenetlust alustas haridusministeerium aga ka ettevõtluskõrgkooli Mainor üle. Politsei teravdatud tähelepanu all on ka Ida-Virumaa kutsehariduskeskus.
Euroakadeemia sisseastumistingimused, mille alusel ka näiteks keeleoskamatud said kutse kooli õppima asuda, ning hilisem järelkontroll näitas, et kümned õppima asujad lasid tegelikult jalga, ajasid PPA-l kopsu sedavõrd üle maksa, et kõik kolmandatest riikidest õppurid jäeti eelmisel õppeaastal elamislubadest ilma, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Praegu käib aga uus vastuvõtt täie hooga. Rektor Jüri Martin kinnitas, et nüüd täidavad nad PPA nõudeid korrektselt.
"Salvestada kõik intervjuud, mis me teeme - jah, me teeme seda ja intervjueerivad kaks inimest selleks, et ei tekiks kahtlusi võibolla. Ja teine on keeleoskus - meie peame tuvastama inimese võime õppida ühes või teises keeles. Me varem usaldasime näiteks kooli dokumente, eriti puudutas see Ukrainast tulnud aafriklasi. Nemad on seal justkui õppinud vene keeles, aga nagu pärast selgus, et mitte kõik ei valda seda keelt sellisel moel, et ta saaks õppida," selgitas Martin.
"Peamised kaks muret, mis meil on, on see, et õppurid ei tule siia tegelikult õppimise eesmärgil, vaid nende eesmärk on tegeleda millegi muuga. Teine suur murekoht on nende akadeemiline ettevalmistus ja keeleoskus, kas nad omavad kvalifikatsiooni, et sellisel tasemel õppida," selgitas PPA identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk.
Martin kinnitas, et sel aastal on välismaalastest õppimasoovijaid juba ligi 500 ja et sadakond nendest vastab kooli tingimustele. Tulijate hulgas olevat neidki, kes eelmisel aastal elamisloast ilma jäid.
Sama kooli ärinduse ja halduse magistriõpe läheb kvaliteediagentuuri nõuetele mittevastavuse tõttu aga sellest aastast siiski kinni.
"Ma ei tahaks siin nüüd kellelegi varba peale astuda, aga on, jah, mitu probleemi. Siin on õppejõudude probleem, et ei ole piisavalt kvalifitseeritud õppejõudusid. Teine oli teadustegevus, et ei ole piisavalt kõrge reitinguga artikleid ilmunud. Need on need probleemid ja mis siin salata, see on teatud möödalaskmine siin," rääkis Martin.
PPA kinnitas, et probleeme migrantidega esineb pea kõigis kõrg- ja kutsekoolides, kuid kolm kooli on eriti teravdatud tähelepanu all.
"Mainori osas tulid meile signaalid, et on probleeme vastuvõtmisega ja me algatasime Mainori suhtes järelevalve mais. Me kontrollime vastuvõtuprotseduure ja see kahtlemata puudutab seda, missugustel alustel ja kustkohast vastu võetakse," selgitas haridusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand.
Mainori tegevjuht Kristjan Oad kinnitas, et nemad teevad igakülgset koostööd järelevalvajatega ja et patuste hulka sattumine on kahetsusväärne. Probleemiks olevat olnud kaks võltsitud diplomiga magistranti, kes kevadel politsei abiga riigist välja saadeti.
"Et olla kindlad, et selliseid mädasid õunu rohkem ei ole, siis praegu oleme teinud uuesti kontrolli kõigile, kes meil õpivad, oleme nõudnud täiendavaid dokumente. Sellest kogemusest õppinuna oleme võtnud dokumentidele eksperthinnanguid juurde. See menetlus on lõpusirgel ja võime öelda, et selliseid dokumendipetturid rohkem õnneks ei olnud," ütles Oad.
Jüri Martin enda sõnul majandusmigrantide survet ei tunne.
Oadi hinnangul on majandusmigrantide surve kõigil EL-i kõrgkoolidel, kes õpetavad inglise keeles. "Ega siin muud ei olegi, kui tuleb sõeluda," sõnas ta.
Toimetaja: Merili Nael