Politsei keeldub Euroakadeemia välistudengitele elamislube andmast
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) nimetas 20-aastase Tallinna erakõrgkooli Euroakadeemia välistudengite osas ebausaldusväärseks õppeasutuseks ja keeldub selle uutele kolmandatest riikidest pärit välisüliõpilastele elamislube andmast. Akadeemia rektori kinnitusel on probleemid ülepaisutatud ning kool järgib vajalikku reeglistikku.
Täpsemalt pani PPA sel nädalal pärast kuudepikkust vaagimist piiri Euroakadeemia hämara taustaga välistudengite maaletoomisele: mitte ühelegi tänavu koolilt kutse saanud sadakonnast eksootilisest välisõppurist ei anta Eesti elamisluba, kirjutab Postimees.
PPA on Tallinnas Tondi ühes kasarmus pesitseval Euroakadeemial silma peal hoidnud juba eelmise aasta algusest. Probleemid on ühest küljest seotud siia kolmandatest riikidest õppima tulnud tudengite tegeliku haridustasemega ning teisest küljest nende keeleoskusega, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Näiteks kutsusime ühe taotleja enda juurde, vestlesime tõlgi vahendusel. Tudeng pidi asuma õppima venekeelsele õppekavale, kuid ta ei olnud võimeline aru saama lihtsamatest ja selgematest väljenditest ja keelt kõnelema, kuigi ülikool oli ise öelnud, et tal on B2 keeletase," selgitas PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp.
Tema sõnul ongi mitmed taolised juhtumid andnud alust arvata, et kooli tegevus ei ole usaldusväärne.
Euroakadeemia rektori Jüri Martini sõnul on akadeemiasse vastuvõtt toimunud reeglite kohaselt.
"Akadeemiline võimekus - kuidas me saame seda enne hinnata kui üliõpilane ei ole õppima asunudki. Jah, me saame seda teha nende eelnevate dokumentide alusel ehk haridust tõendavate dokumentide alusel," ütles Martin.
Neid dokumente ei hinnata mitte Euroakadeemias, vaid seda teeb SA Archimedes alla kuuluv komisjon. Keeleprobleemidest rääkides ütles Martin, et neid juhtumeid on olnud vaid mõni.
"Kõigepealt ta deklaleerib ise, et tahab õppida venekeelses grupis ja siis me vestleme temaga vene keeles. Siin laua taga on olnud mitmeid, kes räägivad vene keelt siin, aga vene keelt politseis enam ei räägi. Ma ei tea, miks see nii on, ma ei oska seda kommenteerida. Võib-olla ta kardab, vahel ka nende aktsent on nii, et tihti ei saa aru, mida ta räägib," selgitas Martin.
Maige Lepp ütles, et varasem järelkontroll on näidanud, et mitmed kümned Euroakadeemia tudengid ei asu tegelikult seal õppima.
"Kasutasid muul eesmärgil seda elamisluba, näiteks töötasid või siis olidki selle Eesti elamisloaga mujal Schengenis. Tõepoolest, on ka selliseid tudengeid, kes on asunud õppima ja kohe pooleli jätnud, leides töö ja läinud tööle," rääkis Lepp.
Euroakadeemias alustas sel sügisel õpinguid sadakond välistudengit. Praegu viibivad nad siin viisaga, kuid elamisluba neile ei väljastata. Politsei sõnul ei ole tegemist lõpliku otsusega, kui Euroakadeemia probleemid kõrvaldab.
Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidaki sõnul on kvaliteedihindajad kooli kohta välja toonud, et üheaegselt kolmes keeles õppekava pakkumine käib Euroakadeemial üle jõu.
Kahes õppegrupis on seetõttu Euroakadeemiale antud ainult tähtajalised õigused. See tähendab, et uusi õpilasi neile õppekavadele ei tohi võtta.
"Ministriga ja tegelikult ka kooliga läbi rääkides leidsime, et kuna probleemid on seal olnud püsivad, siis minister on teinud ettepaneku anda veelgi lühem tähtaeg nendes kahes õppekava grupis. Samas on Euroakadeemial õppekava grupid, millele on antud tähtajatu õppekava õigus nagu kunstide, keelte, keskkonnahoiu õppekava grupp, kus eksperdid on pidanud kvaliteeti piisavaks," rääkis Haidak.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael, Elo Ellermaa