Rain Kooli | Kohustuslikus korras lasteaeda saatmine eeldab tasemel lasteaedu ({{commentsTotal}})

Foto: Erakogu

Enne lasteaias käimise kohustuslikkuse edendamist – või vähemalt koos sellega – tuleb hoolitseda lasteaedade taseme ühtlustamise eest. Ning mitte allapoole ümardades, märgib Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Haridusminister Mailis Reps on oma ministrikarjääri vältel jõudnud teha mitu n-ö rokkivat ja ühiskondlikku debatti toitnud avaldust. Viimastest mäletab üldsus kindlasti põhikooli lõpueksamite kaotamise ideed. Kõige värskem mõttelend puudutab aga lasteaias käimise kohustuslikuks muutmist.

Iseenesest on ideel jumet. Alusharidusest – mida lasteaiad Eestis kehtiva süsteemi kohaselt pakuvad – jääb igal aastal ilma 6-10 protsenti lastest.

Romantiline oleks mõelda, et selle asemel et lasteaedikute olelusvõitluses närve kulutada, omandavad nood lapsed teadmisi ja oskusi kodus, oma armastavate vanematega, tegevusõppe ning loovtegevuse kaudu... aga Repsi enda haridusministeeriumi teabel põhinev sõnum on, et karm tegelikkus viitab pigem sellele, et enamus neist lastest on katkiste vanemate järeltulijad ning mitmes mõttes riskirühm.

Seega oleks mõistlik lahendus tõesti kohustuslik, kuid teatud piirini tasuta alusharidus teatud vanusest alates. Ning sinna juurde ka riskiperede seire.

Alternatiiv oleks siis koolimaailmastki tuttav koduõpe.

Aga.

Esiteks – nagu on tähelepanu juhitud lasteaednike liidust, puudub Eestis üldine süsteem, millega aeg-ajalt lasteaias käiva lapse arengut võrdluskõlbulikult hinnata saaks.

Teiseks – mu isiklikud tähelepanekud isa, kodaniku ning ajakirjanikuna viitavad sellele, et lasteaiad võivad siiski olla äärmiselt ebaühtlase tasemega. Ning nagu põhihariduses, sõltub ka alushariduses palju, liiga palju, lasteaia juhi isikuomadustest, valikutest ja positsioonist kohalikus võimuniidistikus.

Tean konkreetset juhtumit: nelja-aastaselt lugema hakanud, sotsiaalne, elurõõmus ja tasakaalukas laps pidi olude sunnil lasteaeda vahetama. Ülisuured rühmad, personalipõud, läbimõtlemata tegevused ja muu haldussuutmatus viisid selleni, et pooleteise kooliminekule eelnenud aasta jooksul taandarenes seesama laps selgelt ilma muude eriliste muutusteta taustsüsteemis.

Markantne näide kandus meieni üle-eelmisel nädalal ka Pärnust: kahest lähestikku paiknevast lasteaiast ühes on soovijatest järjekord ukse taga, teises suletakse laste puudusel rühmi. Lapsevanemate arvates on probleem ühe lasteaia juhtkonna tegevus.

Kõigil vanematel ei ole ka parima tahtmise juures võimalik oma koolieelikutele alusharidust koduõppe vormis anda – seda ei saanud endale kahjuks lubada ka mainitud lapse vanemad, kuigi tagantjärele näevad nad, et oleksid pidanud seda tegema. Seega tuleb enne lasteaias käimise kohustuslikkuse edendamist – või vähemalt koos sellega – hoolitseda lasteaedade taseme ühtlustamise eest. Ning mitte allapoole ümardades.

Vastasel juhul võib kohustuslik lasteaeda kupatamine lapsele kasu asemel hoopis kahju teha. Ning seda ei soovi ju keegi. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: