Vseviov Kaljulaidi kriitikast: tuleb kaitsekulusid suurendada ja koos tegutseda ({{commentsTotal}})

Kaitseminister Jüri Luik ja Jonatan Vseviov seisavad õhutõrjestusteemi Patriot kõrval.
Kaitseminister Jüri Luik ja Jonatan Vseviov seisavad õhutõrjestusteemi Patriot kõrval. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ütles, et laiapindse riigikaitse reaalses elus rakendamiseks on vaja suurendada kaitsekulutusi ja säilitada teatud rahulolematuse julgeolekuolukorraga.

President Kersti Kaljulaid küsis Võidupüha paraadil peetud kõnes, kas Eesti peaks leppima peamiselt vaid paberil eksisteeriva laiapindse riigikaitsega. Riigipea pidas positiivseks, et Eestil on lõpuks olemas laiapindne riigikaitse arengukava. "Aga pelgalt tarkade paberite, vabatahtlike initsiatiivi ja kriisiaegsete improvisatsioonidega tänapäeval kaugele ei sõua," toonitas ta.

"Ma usun, et president peamiselt juhtis tähelepanu sellele, et siit tuleb nüüd edasi minna ja keskenduda nii palju kui vähegi võimalik praktilisele, reaalsele suutlikkusele," kommenteeris Vseviov ERR-ile.

Üks neist sammudest, mis on vajalik laiapindse riigikaitse reaalses elus rakendamiseks, on tema sõnul asutuste suutlikkus koos tegutseda. "Seda ei võimalik lihtsalt niisama luua. Seda tuleb pidavelt planeerida ja pidevalt harjutada. Siin on väga hea näide suurõppus Siil, mis oli küll põhiosas kaitseväe õppus, aga millel oli väga tugev laiapindne komponent, kus koos kaitseväega harjutasid ka väga paljud teised riigiasutused seda koostöömomenti. Niisugused õppused loovad aluse võimekuse tekkimiseks, õppuste käigus me õpime enda vigu tundma ja puuduseid üles leidma, mida saab planeerimises arvestada ja sealt edasi minna," rääkis Vseviov.

"Kui mõelda olnule ja sellele, kus me oleme täna, siis kindlasti mitmeid asutusi kaasavaid õppuseid on rohkem. Kas neid on piisavalt palju? Kas sellega piisavalt kaua on tegeletud? Kindlasti mitte, tuleb edasi liikuda. Ma arvan, et see oli ka presidendi oluline mõte," lisas ta.

Vseviovi sõnul ei ole Eesti selles valdkonnas seisakus, aga ka põhjendamatu rahulolu iseenda saavutustega ei ole Eestile kasulik, vaid on lausa ohtlik.
"Me kindlasti ei ole seisakus. Ja see tunne, et me liigume aeglaselt, on väga kasulik ja konstruktiivne. See hetk, kui väikeriik Eesti hakkab tundma, et ta julgeolekuvaldkonnas liigub piisavalt kiiresti, on väga suur ohu märk. Me peamegi säilitama kärsituse, rahulolematuse hetkeolukorraga. Ainult see annab meile mingisugust lootust, et me liigume piisavalt kiiresti ja oleme piisavalt kannatamatud oma julgeoleku parandamises," sõnas Vseviov.

President osundas Vseviovi sõnul ka asjaolule, et laiapindset riigikaitset ei ole võimalik toota tasuta. "Küsimus ei ole ainult selles, et asutused koordineerivad oma tegevusi ja planeerivad oma tegevusi nutikamalt kui seni, mis on muidugi tähtis, aga lõpuks on kõikide võimetega nii, et ühiskonnas tuleb leida see kokkulepe, et kui palju me oleme nõus oma julgeolekusse investeerima ja siis selles mahus ka seda julgeolekut saadakse," rääkis ta.

Vseviov rõhutas vajadust kaitsekulutuste suurendamiseks. "Eesti on paratamatult väikeriik ja jääb alati väikeseks riigiks, ka siis kui protsendina sisemajanduse kogutoodangust meie kaitsekulud on suured. See, palju meil on tegelikku raha, et sõjalisi võimeid arendada, jääb alati piiratuks. Kõige ohtlikum selliste debattide puhul on see, kui keegi püüab jätta muljet otsekui oleks võimalik tasuta luua sõjalisi või ka mittesõjalisi võimeid. See ei ole võimalik. Kui Eesti tahab teha sellist sõjaväge nagu Eesti täna teeb või suuremat sõjaväge või kvaliteetsemat sõjaväge kui see, mida ta täna teeb, siis ta peab sõjalise kaitse kulutusi suurendama. Ja kui ta tahab teha samal ajal riigikaitse laia käsitlust ja laiapindseid võimeid, soovimata sõjaväge vähendada, siis on arusaadav, et vahendeid tuleb julgeolekusse juurde panna," lõpetas Vseviov.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: