Kaitseministeerium kardab koroona tõttu kaitsekulude vähenemist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1611243300000 | amCalendar}}
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Koroonakriisiga kaasnenud majanduslangus võib hakata kahjustama Eesti kaitsevõimet, kui kahe protsendiga sisemajanduse kogutoodangust (SKT) määratletud kaitsekulude suurus vähenema hakkab.

Praegu kehtiv riigikaitse arengukava on võtnud aluseks koroonakriisi eelse, 2019. aasta majandusprognoosi, kuid kuna kaitsekulud on kindel protsent SKT-st, siis majanduslanguse korral peaks vähenema ka kaitsekulud. Selle ärahoidmiseks kutsub kaitseministeerium ja kaitseväe juhataja, kindral major Martin Herem valitsust ja riigikogu kaitsekulude osakaalu eelarvest tõstma.

"Tänane meile teadaolev majanduspilt on muutunud nii palju, et kui kõik meie ettepanekud nagu need olid valitsuses planeeritud 2019. aastal koostatud pikaajalise majandusprognoosi alusel ja mahtusid kahe protsendi piiresse SKT-st, siis tänase majandusprognoosi kohaselt tähendaks see 2,23-protsendist kaitsekulude taset SKT-st," ütles kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk.

Ministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu selgitas, et kui lähtuda koroonakriisi tõttu kukkunud majanduse tasemest, siis selle põhjal kaotaks kaitse-eelarve 2030. aastal, mis on uue riigikaitse arengukava sihtaasta, 95 miljonit eurot. Praegu on Eesti kaitse-eelarve umbes 600 miljonit eurot aastas, kümne aasta pärast on plaanitud selle tõus 900 miljoni lähedale.

Oidsalu tõi näiteks, et kaitseväe 2. jalaväebrigaadi aastane maksumus koos kõikide kuludega on 50 miljonit eurot, Kaitseliidu tegevustoetus eelarves on aastas 40 miljonit eurot.

"Kui meile peaks antama ülesanne jääda täna kehtiva majandusprognoosi puhul kahe protsendi piiresse SKT-st, siis me peame hakkama sisulistelt juba kokku lepitud ja kehtivast sõjalisest kaitsest kärpeid tegema," tõdes Prikk.

Kindralmajor Heremi sõnul tähendaks see, et Eesti peab mõned oma sõjaaja võimed külmutama. "Näiteks mõned 2. jalaväebrigaadi toetusüksused - siis me neid edasi ei arenda ja me ei arvesta nendega riigikaitses. Suurusjärk on 50 miljonit eurot, mis 1. brigaadi kulu, on kaugelt rohkem kui kulub mereväele või erioperatsioonide väejuhatusele. Me võiksime mereväe kinni panna ja ikkagi ei oleks meil piisavalt puhvrit. See tähendab, et me peaksime mingid üksused külmutama," selgitas Herem.

Sama rääkis ka Oidsalu, kelle sõnul tuleks pikaajaliselt kahe protsendi tasemel riigikaitse rahastamisel teha struktuurseid muutusi Eesti kaitseväes. "Siis me ei saaks enam rääkida riigikaitse arengukavast, vaid riigikaitse säilitamisest. Ja selle käigus me peame läbi mõtlema ka selle, kuidas me põhimõtteliselt uut moodi organiseerime Eesti sõjalist kaitset. See oleks võimalik, iseenesest ei oleks selline ressursiline reaalsus maailma lõpp, aga see tähendaks teistsugust kaitseväge, see tähendaks võib-olla mitte enam nii suurte struktuuriüksustega nagu brigaadid liigendatud kaitseväge, vaid see tähendaks väiksemaid üksusi, vähem kineetilisi võimeid, natuke lihtsamat sõda ja siis natuke teise tagajärjega ka sõjalise lahingu kulgemisele - juhul kui peaks minema nii hullusti, et meid rünnatakse," ütles Oidsalu.

"Sellistes tingimustes me võiksime öelda kaitseväele - jah, külmume koos talvega ja sulame koos kevadega, kui majanduspilt peaks paremaks minema. Aga see tähendaks väga palju kaotatud aega. Sõjalised arendused on väga pika vinnaga," tõdes asekantsler.

Oidsalu rõhutas, et Eesti ohupilt on jätkuvalt tõsine- Venemaa kulutab endiselt kaitsevaldkonnale ligi neli protsenti oma SKT-st. "Nad jätkavad kaitse-eelarve kasvatamist, nad ehitavad võimeid, mis ilmselgelt ei ole kaitseotstarbega ja Venemaa on näidanud, et neile meeldib osaleda Lääne diskrediteerimise mängus, mis toob nende sõjalisse tegevusse väga palju halvas mõttes loomingilisust ja ennustamatust juurde," märkis asekantsler.

Kaitseministeerium tutvustab riigikaitse arengukava (RKAK) sõjalise kaitse osa valitsusele 8. veebruaril ning märtsis või aprillis peaks valitsus selle kinnitama. RKAK sätestab kümne aasta eesmärgid riigikaitse arendamiseks. Sõjalise kaitse kümneaastaste eesmärkide rakendamine toimub läbi kaitseministeeriumi valitsemisala nelja-aastase arengukava, milles määratakse kindlaks eesmärkideni viivad valitsemisala tegevused ja nende rahastamine. Need on omakorda sisendiks iga-aastasele kaitse-eelarve eelnõule.

Praegu kehtiv arengukava on seatud aastateks 2017-2026, uus peaks kehtima aastatele 2021-2030.

Kaitsevägi arendab kauglaskevõimekusi

Järgmise kümnendi kaitsekavade märksõna on piirkondlik koosplaneerimine. Kõigi Balti riikide väed hangivad sel perioodil suurema laskeulatusega relvasüsteeme. See võimaldab naabrit kaitsta, lastes oma territooriumilt.

"Mängu muudaks see, kui me suudaks viia oma võimete efektid kaugemale kui meie riigipiirid ja teha seda mitte ainult maismaal ehk ohustada neid vahendeid, mis meid ohustavad, aga ei ole meie territooriumil," selgitas Herem.

46 miljonit eurot on Eesti eraldanud laevatõrjele, kuid Herem räägib süsteemidest, mis laseks maa-, õhu- või meresihtmärkide pihta 30 kuni 200 kilomeetrini. Herem ütles, et sellised süsteemid ei moodusta sisemajanduse kogutoodangust hiigeltükki.

"500-600 miljonit ostuhinnana, mis SKT-st teeks 0,3 kuni 0,5 protsenti," ütles ta.

Toimetaja: Mait Ots, Vahur Lauri, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: