LHV kasvatab portfelli laenude arvelt, uutest pankadest konkurentsi ei pelga ({{commentsTotal}})

{{1486449562000 | amCalendar}}

LHV Group teenis mullu 19,9 miljonit eurot puhaskasumit, mis on 5,1 miljonit eurot rohkem kui 2015. aastal ja annab LHV aktsionäridele kuuluva omakapitali aastaseks tootluseks 20,7 protsenti.

Panga aastakasum ulatus 13,2 miljoni euroni, varahalduse kasum 6,1 miljoni euroni ja Leedu äriüksuse kasum 1,9 miljoni euroni. Ärimahtude kasvu osas kasvasid konsolideeritud laenud aastaga 31 protsenti, klientide hoiused 26 protsenti ning hallatavate fondide maht 71 protsenti, teatas LHV.

LHV Groupi konsolideeritud laenuportfell kasvas aasta lõpuks 538 miljoni euroni. Konsolideeritud hoiused kasvasid 777 miljoni euroni. LHV poolt juhitud fondide maht kasvas 974 miljoni euroni.

"Kogu aasta tulemust ja kasumit toetas klientide kõrge aktiivsus, tugev krediidikvaliteet ja lisandunud tulud seoses Danske Capitali omandamisega," AS-i LHV Group juhataja Madis Toomsalu.

LHV väljavaade käesolevaks aastaks on Toomsalu sõnul hea. "Näeme kasvuvõimalusi kõigis oma olulisemates segmentides," märkis ta.

Panga klientide koguarv ületas aasta lõpuks 112 000 klienti.

LHV juhid tutvustasid 2016. aasta majandustulemusi ja 2017. aasta finantsplaani:

LHV Group juhataja Madis Toomsalu ütles, et pangal oli väga edukas IV kvartal ning klientide aktiivsus kõrge. Omakapitali tootlus oli suurusjärgus 20 protsenti.

Grupi omatulud olid 13,6 miljonit eurot, nii intressi- kui teenustasutulud näitasid kasvu. Ligi 500 000 tuli miinust võlakirjaportfellide tootluse vähenemisest.

Lisaks tuludele kasvasid ka kulud.

Peamiselt mõjutasid tulemusi ühekordsed tegevused.

Laenud klietidele kasvasid tugevas tempos, hoiused kasvasid mõnevõrra vähem.

Rahule jäädi ka fondide mahuga.

Kasvanud kliendibaasilt oodatakse jätkuvat kasvu. Aastaga kasvas klientuur 7300 võrra 112 000 kliendini.

Hoiused kasvasid 30 miljonit eurot. Kasv tuli nõudmiseni hoiustest, tähtajalised hoiused vähenesid.

IV kvartalis oli ajaloo kiireim laenumahtude kasv. Peamiselt kasvasid laenud ettevõtetele, teiseks kodulaenud, millega pank oktoobris turule tuli. Samuti on kasvanud väikelaenud, mis on panga jaoks hea intressiga toode.

Krediidikvaliteet on püsinud tugev, provisjone on tehtud vähe, selgitas panga juht Erkki Kilu. 

Fondide maht kasvas kvartaliga 37 mijonit eurot, jõudes 974 miljoni euroni.

II samba aktiivsete klientide arv kasvas 180 000-ni. Veebruarist alanesid II samba haldustasu määrad keskmiselt 19 protsenti. Maikuus liidetakse sarnase strateegiaga pensionifondid.

Aasta lõpus tehti LHV Groupile aktsiakapitali vähendamisest tulenev väljamakse 2,7 miljonit eurot.

Prognoos: laenuportfell kasvab hoiuste arvelt

Hoiuste ja laenuportfelli kasvuks prognoositakse alanud aastal ligi kümme miljonit eurot kuus.

Neto intressitulude kasv saavutatakse laenumahtude kasvu arvelt. Plaan ei eelda täiendavat kapitaliseerimist, kulu-tulu suhe langeb jätkuvalt. Laenude ja hoiuste suhe jääb konservatiivsele tasemele.

2017. aasta tuludeks prognoosib pank 40,2 miljonit eurot, mis on 23 protsenti suurem kui möödunud aastal. Kulud kasvavad 18 protsenti, jõudes 20,8 miljonini.

Puhaskasumiks prognoositakse 16,1 miljonit eurot, mis kasvab aasta võrdluses 22 protsenti.

Ärimahtudest kasvavad nii kliendihoiused (+16 protsenti) kui laenumahud (+24 protsenti).

Varahalduses prognoositakse tulude kasvuks viis protsenti, kulud vähenevad neli protsenti ning puhaskasum langeb viis protsenti, 5,9 miljoni euroni.

Klientide arvule prognoositakse kerget kasvu.

Emaettevõttele plaanib varahaldus maksta dividende 5,1 miljonit eurot, aktsiakapitali vähendatakse 5,3 miljonit eurot, mida võimaldab uus regulatsioon.

Grupi eesmärgiks on kasumlik kasv, tuludelt oodatakse suuremat kasvu.

Grupi puhaskasumiks prognoositakse 21,8 miljonit eurot. Tulude prognoos kokku on 59,7 miljonit eurot ja kulude prognoos 32,2 miljonit eurot.

Grupis peaksid kasvama nii klientide hoiused (+13 protsenti), kliendilaenud (+30 protsenti) ja fondide maht (+19 protsenti).

Kui mõni prognoosinumber muutub üle kümne protsendi, antakse sellest ka teada.

Grupp plaanib maksta dividende.

Kilu: muutused pangaturul meie strateegiat ei muuda

Tänavu on Eesti panganduses toimumas olulised muutused: II kvartalis jõuab lõpule Nordea ja DNB panga ühendamine, samuti asub oma uut strateegiat rakendama Krediidipanga ja Coop jaeketi ühine pank.

Ehkki Nordea ja DNB ühendpanga strateegiat pole avalikkusele veel tutvustatud, usub Kilu, et mõlemad pangad on piisavalt erinevad, et LHV-le nad nende segmendis olulist konkurentsi ei paku.

"Eks igal pangal on oma kliendigrupp, kellele ta keskendub. Võib-olla LHV-l Nordea-DNB ja Coopi puhul on need natuke erinevad, me tõenäoliselt ei lähe päris ühte ja sama klienti püüdma. Meie oleme selgelt keskendunud kasvule, uute klientide saamisele, uute toodete-teenuste tegemisele," selgitas Kilu peamisi erinevusi.

Iseäranis Nordea ja DNB puhul näeb ta, et tänavu nad kasvule orienteeruda ei jõua.

"Teades, mida Erkki Raasuke tegema läks, siis mul on tunne, et see fookus on neil natukene kahe panga ühendamises nii Eestis, aga ka Lätis ja Leedus, kus nad on oluliselt suuremad ja kus see tegevus on oluliselt keerulisem, nii et ma arvan, et väga palju auru läheb sellele, kuidas need kaks organisatsiooni kokku panna."

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: ERR/BNS



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: