Läti alkoholi populaarsus tühjendab Eesti pakendiorganisatsioonide taskuid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR/Priit Luts

Eesti pakendite kokkukogumise ja ümbertöötlemise eest vastutavate organisatsioonide töös annab järjest enam tooni Lätist pärit maksumärkideta joogitaara. Eesti pakendiorganisatsioonid ei saa selle taara ümbertöötlemise eest tasu. Eesti Pandipakendi taaraautomaadid töötavad aga alakoormusega.

Eesti Pandipakendi mahud on vähenenud juba poolteist aastat ja see tendents jätkub, näiteks õllepurkide arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud kümme protsenti. Eesti Pandipakendile pole asjade kulg meeltmööda.

"Kogu see infrastruktuur, pakendi tagastusvõrgustik on välja ehitatud ikkagi Eesti turu kunagisele suuremale mahule eelmisel või üle-eelmisel aastal. Kuivõrd seda mahtu enam ei ole, siis need tagastusautomaadid, mis on kauplustes, ei tööta sellise jõudlusega, nagu võiks," ütles Eesti Pandipakendi juhatuse liige Kaupo Karba.

Teiseks murekohaks on ettevõttele tulude pool.

"Kuivõrd iga pandipakendi pealt makstakse tagatisraha Eesti Pandipakendile, mille me kaupluste kaudu maksame tagasi tarbijale, siis selle tulu vähenemine mõjutab ka meid," tõdes Karba.

Kuna Lätist pärit joogitaara on ilma pandimärgita, siis taaraautomaati sellega ära ei lollita, ehkki on püütud. Pakendikonteinerid, hoolimata sellest, millisele pakendeid käitlevale organisatsioonile need kuuluvad, täituvad järjest kiiremini.

Tootjavastutusorganisatsioon kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et Tallinna sorteerimisjaama hinnangul on metallpurkide osakaal konteinerites kasvanud 20-30 protsenti. Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) on tihendanud oma Lõuna-Eesti konteinerite tühjendamisgraafikut, sest näiteks klaaspakendit koguneb sealkandis võrreldes mullusega topeltkoguses. Tööd on tootjavastutusorganisatsioonidel rohkem, tulu aga vähem.

"Sellise süsteemivälise pakendi käitlemine on lisakulu ja meie ehk taaskasutusorganisatsiooni ainukene tuluallikas on teenustasu, mida tootjad meile maksavad ainult Eestis müüdud pakendi käitlemise eest. Täna saame veel hakkama, sest joogipakendi materjalil - metallil ja klaasil - on positiivne väärtus turul, mis osaliselt kompenseerib seda meie lisakulu," selgitas ETO juhatuse liige Sirje Kivilo.

Kõige olulisem on, et Läti joogitaara loodusesse vedelema ei jääks ja leiaks tee pakendikonteinerisse, leiavad organisatsioonid siiski.

"Meile tootjad selle eest ei maksa, et me siin Läti taarat kogume, maksavad selle eest, mis tootjad ise turule toovad, ehk siis kogumiskulu ja sorteerimiskulu, aga teiselt poolt kindlasti on parem see pakend konteinerisse tuua, kuna meie hoolitseme selle eest, et sellest saaksid uued tooted. Selles mõttes on see kindlasti parem, kui visata olmesse, kust ta läheb prügimäele, sest meie konteineritest kokku kogutust tuleb uus toode," selgitas Pakendiringluse tegevjuht Alder Harkmann.

Pakendikogumise eest vastutavad ettevõtted on loonud oma lehekülje, kust iga igaüks leiab endale lähima pakendikonteineri.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: