Patrullijuht: vanalinna liiklusohutust kasvatavad inimesed, mitte tõkked ({{commentsTotal}})

Autod Tallinna vanalinnas jalakäijate tsoonis
Autod Tallinna vanalinnas jalakäijate tsoonis Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kasvava turismi valguses ei tohi jääda ootama esimesi õnnetusi, vaid linnavõim, politsei, kohalikud elanikud ning ettevõtjad peavad leidma ühiselt tervikliku lahenduse, kuidas parandada Tallinna vanalinnas liikluskultuuri ja -ohutust, leiab kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse juht Taavi Kirss.

Viimastel aastatel on nähtud peamise vanalinna murekohana seadusest väljaspool tegutsenud velotaksojuhte, kelle tegevust vanalinnas on alates 2016. aastast proovitud aktiivsemalt piirata. Kui algne plaan oli tõrjuda vanalinnast enam kui 80-sentimeetrise teljevahega kolmerattalised, siis alates 1. juulist kehtima hakanud velo- või ratastaksodele kehtestatud nõuetega soovitakse selle kümnendi alguses spontaanselt tekkinud turul kord majja lüüa ning kaardistada pealinna turismiteenuste hall ala.

Velotaksode kontrollimine toob lisaülesandeid peaasjalikult kohalikule munitsipaalpolitseile aga ka tavapärastele korrakaitsjatele. Nii korraldatatakse sel turismihooajal probleemsetes vanalinna piirkondades kontrolloperatsioone, mille käigus soovitakse tänavatelt eemaldada linnavolikogu sätestatud tingimustele vilistavad juhid.

Tõenäoliselt saab uute reeglitega kohanemine ja järelevalve olema keeruline, kuid võrreldes mulluse suvega, kui Eesti oli EL-i eesistuja, on politseil ohutuse tagamisel kasutada kordades rohkem inimesi ja vahendeid.

Samas on üha rohkem kohalike ettevõtjatele ja liikluspolitseinikele tekitamas peavalu sõidukijuhid, kes ei pea vanalinna tänavatel kehtiva õueala liiklusreeglitest kinni. Nii võivad närvilised juhid sattuda liikluseks avatud tänavatel ohtlikesse patiseisudesse jalakäijatega, kellel on liiklusseaduses antud vanalinna tänavatel liikumiseks eesõigus.

ERR.ee toimetusega ühendust võtnud vanalinna tänavatel turistigruppidele ajalootuure korraldav Ivar Pusmann möönab, et tema ei tea ühtegi Euroopa pealinna, mille jalakäijatele mõeldud turismikvartalites lubatakse autodel sel viisl liikuda nagu Tallinnas. Peaasjalikult peab tuurieestvedaja silmas autojuhte, kes sunnivad aeglaselt edasi liikudes suuremaid turistigruppe liikuma lahku tänava külgedele.

Sõiduauto sisenemas Pikal tänava sõidukeelualale (Autor: Priit Mürk/ERR)

Lisaks sellele juhib vanalinnas tegutsev giid tähelepanu liikluseks avatud Rataskaevu tänavale, kus mõnel päeval võib olla Pusmanni väitel suisa ummik. Probleemne on ka Lai tänav, mille näiline avarus jätab mõnele autojuhile julgust ületada õuealal lubatud 20-kilomeetrist tunnikiirust. 

Ajaaknad liiklemiseks

2012. aastal linnavolikogu kinnitatud vanalinna liikluskorralduse määruse kohaselt on Tallinna vanalinnas eraldatud jalakäijatele Raekoja platsile viivad Viru ja Harju tänav. Samuti Pikk tänav kuni siseministeeriumini ning Pikast tänavast eralduv Pühavaimu tänav.

Jalakäijatealal asuvatele ettevõtetele kaubavedudeks antud neljatunnine ajaaken varahommikul kella 6st kuni 10ni. Vanalinna jalakäijatealal paiknevate kinnistute omanikud taotleda Tallinna transpordiametist liiklusvahendile sõiduluba, millega pääseda ligi üldjuhul hoone siseõuel asuvatele parkimiskohtadele. Sedagi võivad kohalikud kinnistu omanikud teha hommikuses kaubaveo ajaaknas ja õhtuti kella 18 kuni 22 õhtul.

Vanalinna liikluskorraldusega jaotatakse linnaosa parkimiskorra alusel esimeseks (kaardil roheline) ja teiseks tsooniks (kaardil lilla), kus autoga liiklemine on lubatud ööpäevaringselt, ja jalakäijatealaks (kaardil kollane), kus autod võivad liigelda Tallinna Transpordiameti loal (Autor: Tallinna Transpordiamet)

Korraldusmääruse kohaselt on tagatud erisündmustega seotud eriveostele ligipääs Raekoja platsil asuvatele Raekoja hoonele, Õpetajate Majale, Hopneri majale ning Pikal tänava Mustapeade majale. Sündmuse teenindamiseks antud luba peab taotlema viis päeva enne sündmuse toimumist.

Kõigi eelpool nimetatud sõidulubadele märgitakse täpne kehtivusaeg jalakäijatealal liiklemiseks ja taotluses pannakse paika sõidukile lubatud marsruut. Samas näitab nii kohalike giidide praktika kui ka ERRi fotograafi Priit Mürgi pärastlõunal kella 16 ajal tehtud ring vanalinna tänavatel, et turistigruppide vahel sõeluma eksinud autosid ja mikrobusse on vanalinna tänavatel üsna arvukalt.

Probleem, mille ei kajastumist statistikas ei tohi oodata

Seejuures on probleem sõidukijuhtidega, kes ületavad kogu vanalinna ulatuses kehtivat õueala  kiiruspiirangut ööpäevaringselt liikluseks avatud tänavatel. Liiklusseadus näeb ühtlasi ette, et sõidukijuht peab õuealal liikuvale jalakäijale alati andma teed või vajadusel sõiduki peatuma. Mitte mingil juhul pole juhtidel lubatud eesseisvatest jalakäijatest läbi vajuda.

Kuigi vanalinnas toimunud jalakäijatega seotud liiklusõnnetuste arv on madal, nendib kasvava probleemi tõsidust ka Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse juht Taavi Kirss. "Ma täitsa mõistan kohalike ettevõtjate muresid ja probleem on tõsine, sest vanalinnas sõidab turismihooajal palju eriveoseid ja teisi liiklusvahendeid, mille juhid ei järgi alati liiklusreegleid," tõdeb Kirss.

Mikrobuss väisamas Pikka ja Olevimäe tänavat ühendavat kurvi, mis jääb sõidukeelualasse (Autor: Priit Mürk/ERR)

Kirsi sõnul on politsei, linnavalitsus ja kohalikud ettevõtjad korduvalt liiklusprobleeme arutanud, kuid praegu pole patrulltalituse juhi sõnul kindlate lahendusteni jõutud. Küll on võtnud linnavalitsus nelja-aastase sihi paigaldada jalakäijatetänavate sissepääsudele langetatavad turvatõkked ehk turvapollarid. Samas nendib Kirss, et turvapollarid on ainult osa vanalinna liiklusprobleemi lahendamisest.

Mullu suvel oli Kirsi sõnul kord vanalinnas tagatud paljuski tänu Euroopa Komisjoni eesistumisele, mis andis pealinna politseile oluliselt rohkem inimesi ja võimalusi tagada ohutust vanalinna tänavatel. Nii suure mehitatuse ja ulatusega järelevalve jaoks sel suvel Kirsi sõnul võimalusi pole.

Politsei tagab vanalinnas korda jalgsipatrullide, ATV-de ja piirkonna lähedusse paigutatud autopatrullidega. Praeguste võimaluste juures ei suudeta aga Kirsi sõnul tagada parima soovi kohest reageerimist kogu vanalinnas. Ka autojuhtide kinnipidamist õueala piirikiirusest ja ohtlikke sõidumaneere teel kõndivate jalakäijate läheduses on keeruline tuvastada.

Samas rõhutab Kesklinna patrullijuht, et suurematele kruiisipäevadel on plaanitud vanalinna tuua rohkem korrakaitsjaid, kuid seda vaid üksikuteks strateegilisteks päevadeks.

Kes võiks valvata?

Tallinna kesklinna vanem Vladimir Svet kirjutab ERR-ile saadetud kommentaaris, et tema hinnangul võib siiski arenguid vanalinna liikluskorralduses pidada pigem positiivseteks ja jalakäijaid soosivaks. "Järk-järgult on laienemas vanalinna jalakäijate tsoon, kus autoliiklus on viidud miinimumini, sest eelarvestrateegias on ettenähtud veel mitme tänava jalakäija sõbralikumaks muutmine järgneva nelja aasta jooksul," selgitab Svet.

Kesklinna linnaosavanema sõnul on teinud politsei head tööd, kuid Sveti hinnangul on pigem küsimus, kas korrakaitsjatele eraldatakse piisavalt ressursse efektiivseks järelevalveks. "Ma ei räägi siin piirkonnapolitseinikest, kes minu arvates teevad head tööd, vaid liikluspolitseist, kes ainukesena saab liikluseeskirja rikkumisi registreerida," leiab linnaosavanem.

Sõiduautod sõitmas Rataskaevu tänavalt läbi Kolmjala platsi Balti jaama suunas Autor: Priit Mürk/ERR

Svet leiab, et PPA võiks kaaluda vanalinna politseiteeninduse avamist. "See oleks hästi nähtav ja pakuks turvatunnet, et sinna saab alati koheselt pöörduda. Et PPA ressursid on piiratud, siis ilmselt sellise punkti loomine oleks väga kulukas," arutleb Svet. Tema sõnul peab riigikogu hindama, kuidas oleks vanalinnas otstarbekas korda tagada – kas investeerida politsei patrullidesse või anda munitsipaalpolitsenikele rohkem võimu. "Võiksime tõsiselt kaaluda riigi ja linna koostöös toimiva turismipolitsei üksuse loomist, millel oleksid täiesti omaette ülesanded," leiab linnaosavanem.

Samas toob ta esile, et aastaid seadusväliselt toiminud velotaksoturu reguleerimise, mis annab linnale parema ülevaate tänavatel liikuvate kolmerattaliste arvust ja sellest, kes nendega sõidavad. Uue korraga tagatakse, et velotaksojuht oleks liiklusvahendi juhtimisõigusega täisealine. Ratturile reisjateveoks loa andmise käigus vaadatakse ka varasemaid liiklusrikkumisi. "Linn lõi selge süsteemi, mis sarnaneb suuresti tavataksodele kehtestatud korraga," selgitab Svet.

17 ametlikku luba väljastatud ehk velotaksistide huvi on olnud avapäevadel leige

Velotaksojuhtide kontrollimine on määratud munitsipaalpolitsei õlgadele, kellel on õigus teha trahvi omavalitsuse seatud norme eiravatele ratturitele, kes soovivad jätkata registreerimata lindprii-teenuse pakkumist. Samas ei usu linnaosavanem Svet, et kõik velotaksojuhid oleksid pettuse ja reeglitele vilistamise peal väljas.

"Kindlasti on ka palju korralikke juhte ja Tallinna linna eesmärk ei ole kiusata ja karistada neid, kes tutvustavad linna ja teevad oma tööd ausalt," on Svet kindel. Eelkõige on linnaosavanema sõnul eesmärk eemaldada tänavatelt võimalikult palju registreerimata juhte. "Kui need juhid, kes kasutasid ära reeglite puudumist kaovad, võidavad sellest eelkõige liiklejaid," lisab Svet.

Velotaksojuht ootamas klienti Raekoja platsil (Allikas: ERR)

Vaadates Tallinna vanalinna ja sadama piirkonnas ringiliikuvate kolmerattaliste arvu, võiks eeldada, et Tallinna Transpordiamet on alates 1. juulist jaganud arvukalt sõidulubasid. Linnaosavanem Sveti sõnul oli aga 6. juuli seisuga väljastatud, vaid 17 ametlikku teeninduskaarti. "Ilmselt lähinädalatel nende arv suureneb, mis tähendab võimalust Munitsipaalpolitsei jaoks tõhusalt kontrollida seda valdkonda. Selleks on vaja natukene aega, et hinnata selle sammu mõju, aga kindlasti olukord vanalinna liikluses muutub järg-järgult ainult paremaks," arvab Svet.

Küsimus on üldises suhtumises liikluskultuuri

Rattataksode kontrollimisega peavad MUPO kõrval ka patrullpolitseinikud, kes annavad korrarikkuja üle juba kolleegidele MUPO-st. Patrulljuhi Taavi Kirsi sõnul on plaanis lähikuudel korraldada vanalinna piirkondades suuremad kontrollaktsioone, kuid taaskord on politsei osalus pigem pisteline. Ühtlasi on Kirss skeptiline, kas rattataksodele ja nende juhtidele kehtestatud reeglite rikkujate järjepidev trahvimine annab üldse soovitud mõju. "Ainuüksi trahvist ei aita, sest muutuma peab suhtumine," toonitab Kirss.

Kesklinna patrulljuhi arvates pole vaja muuta rikkujate suhtumist reeglite järgimisse, vaid hoiatada turiste võimaliku ohu eest. "Linn peaks välja töötama just välisriikide turistidele suunatud sõnumid ja leidma viisi, kuidas info oleks nähtav ja kergesti leitav," sõnab Kirss. Tema sõnul siseturistidega üldiselt probleeme pole, sest velotaksondusega seotud probleemid on kohalikele teada.

Patrulljuht märgib, et Tallinna vanalinna liiklusega seotud probleemid ja kitsaskohad jäävad püsima veel aastateks, kuna terviklik ja ühine nägemus probleemide lahendamisest hetkel Kirsi sõnul puudub. Samal ajal möönab ta, et kuigi statistika vanalinna liiklusprobleeme ei kajasta, ei tohi jääda ootama tuld, mida kustutada.

Viru ja Vene tänava nurgale on riidepoe ette parkinud maastur. Kui juhil on selleks eriluba võib ta antud asukohas parkida 15 minutit ja seda ajavahemikel kella 6st kuni 10st hommikul ja kella 18st kuni 22ni õhtul (Autor: Priit Mürk/ERR)

"Vanalinna liiklusohutust ei paranda ainult uute turvatõkete paigaldamise ja järelevalve tõhustamisega. Muutus algab liiklejate kultuursuse kasvatamisest," ütleb Kirss. Kesklinna patrullijuht lisab, et ka teistest Tallinna magalarajoonidest tuleb kaebusi õuealal kehtestatud reeglite järjepidevast rikkumisest. "Asja lähemalt uurides selgub tihti asjaolu, et enim on rikkujate seas just kohalikke elanikke," kirjeldab Kirss.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: