Eesti piirivalve patrullid märkasid mullu ja tänavu esimesel poolaastal rohkem kui 30 korral idapiiri kohal droone.

Siseministeerium on valmis maksma 17 miljonit eurot, et lisada innovaatilise idapiiri maistele sensoritele ja vaatlusseadmetele droonid ning siis ka suutlikkuse võõrad droonid maha võtta.

Droone lendab piiri lähedal erinevaid

Esiteks ei tea inimesed midagi piirangust, et kuni viie kilomeetri kaugusel piirist ei tohi ilma politsei- ja piirivalveameti (PPA) loata ning lennuameti kooskõlastuseta droone lennutada. Teisel juhul nad teavad piirangust, kui loodavad, et ei jää vahele.

Need mõlemad variandid on suhteliselt ohutud, peegeldades tehnikahuviliste inimeste uudis- ja riskihimu.

Ent on ka juhtumeid, kui piirivalve või kaitsevägi peab võõraste droonide lennutajateks salakaubavedajaid või neid, kes tahavad jälgida Eesti piirivalvurite patrulltegevust.

Ühtegi drooni pole idapiiril "jõuga alla toodud", küll on mõned siitpoolsed lennutajad trahvi saanud.

Mullu võttis Vene piirivalve aga Eesti piiri lähedalt kinni inimese, kes tahtis drooniga lennutada ühest riigist teise salasigarette. Drooni kandevõime oli 4-5 kilogrammi ja nii saanuks korraga üle piiri saata pool kasti sigarette. Soomes selline juhtum juba oli.

Eesti piirivalve peab võimalikuks, et inimsmugeldajadki võivad kasutada eelluureks droone, et vaadata, kus, millal ja kuidas liiguvad rohelisel piiril meie piirivalvepatrullid.

Siseminister: me ei tea veel, mis on võõraste droonide tiibadel

Ka siseminister Andres Anvelt tõdes tänavu märtsis usutluses ERR-ile, et tuvastamata droonide ülelennud piiril kasvavad. "Ja ma ei ütleks, et see puudutab ainult Venemaa julgeolekuhuvi. Droonidega tassitakse [sala]sigarette! Ma ei imestaks, kui viie või kuue aasta pärast hakatakse ka vietnamlasi nendega üle tooma," ennustas ta.

Siseministri sõnul on kuni 300 meetri kõrgusel lendavad objektid julgeolekuohtude üks tulevikutahke. Ta tunnistas, et Eesti politsei oli selleks esmakordselt valmis viimase noorte laulu- ja tantsupeo turvamisel: "Meil oli siis võimekus jälgida kuni 300 meetri kõrgusel lendavaid objekte ja neid vajadusel välja lülitada, ära võtta, kuhugi mujale maandada. See ongi meie tulevik. Ega ainult fotoamatöörid tee ilusaid pilte iseenda pealaest 100 meetri kõrguselt. Seda tahavad teha – küll teistel eesmärkidel – ka julgeolekuorganisatsioonid, salakaubavedajad jne."

Samas Anvelt tunnistas Eesti enda kehva droonivõimekust, mistõttu ei ole meil ühtegi kinnipüütud drooni ette näidata ja me pole saanud vaadata, "mis nende tiibadele on joonistatud – kas viisnurgad või midagi muud".

Siseminister teab, et Venemaa arendab droonivõimekust erinevate väeliikide juures ja teeb seda väga tõhusalt.

"See on nii luure ja info kogumine kui ka provokatiivsed lennud ainuüksi selleks, et kontrollida meie võimekust reageerida. Ma ei taha hirmutada, aga kui drooniga on võimalik üle piiri tuua kastikaupa sigarette, siis selle kaaluga võib ka midagi muud üle tuua," rääkis Anvelt.

Vene sõjavägi mõistis droonide vajadust Gruusia sõjas

Kaitseväe ohvitserid, kes hoiavad Venemaa sõjalistel võimetel silma peal, ei rõõmusta, et idanaabril pole strateegilisi droone, mis püsivad õhus 24 tundi järjest, nagu näiteks mõned USA mudelid. See-eest kasutab Vene sõjavägi ulatuslikult laiatarbekaubana ostetud odavaid droone, mis tõestasid end väga hästi Ida-Ukrainasse sissetungi ajal ja seal sõjategevuse algaastatel 2014-2015.

Gruusia sõja päevil, augustis 2008, lennutasid droone grusiinid, tegid seda edukalt, kuid siis vaatasid Vene üksused seda pealt ja õppisid kiiresti.

"Nüüd lööb Vene sõjavägi massiga, sest neil on palju odavaid droone paljudes üksustes, nii Ukraina sõjas osalevates vägedes kui ka läänepiiril asuvates väeosades, siinsamas meie naabruses," selgitas teemaga igapäevaselt tegelev ohvitser ERR-ile. "Õppustel näitavad nad oma droone avalikult ega tee saladust, et kasutavad neid luuretegevuses ja sihitamiseks, ehk maalt tulelöögi andmiseks, kus otsus tugineb drooni pildile."

Kuid peale selle saab lihtsamaid droone, kui neile lisada vajalikud seadmed, kasutada ka näiteks jammeritena – vastase mobiil- ja raadioside summutamiseks. Laiatarbekaubana hangitud droonide puhul ei ole neist mõne allakukkumine teab mis kaotus nagu see oleks võimsama ja keerulisema piloodita lennumasina puhul.

Eesti kaitsevägi korraldas enda droonihanke ja tunneb järjest enam huvi võõraste droonide allavõtmise võimekuse vastu.

Siseminister Anvelt on ERR-ile kirjeldanud, kuidas tugev piir ja piiri hea seirevõimekus annab meile laiema ja selge julgeolekupildi, mis toimub piiri ümber nii Eestis kui ka – väga oluline – teisel pool. "Sel kõigel on ka heidutav mõju, sest kui teine pool teab, et drooniluure Eestisse ei ole sealtpoolt väga lihtne, siis mõtlevad nad enne mitu korda, kui midagi tegema hakkavad," ütles ta.