Martin Helme idapiiri maksumusest: tegemist on kahjurliku tegevusega ({{commentsTotal}})

Martin Helme
Martin Helme Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimehe Martin Helme väitel on 250 miljonit idapiiri väljaehitamiseks kulutada arulage, kuna see on tarbetu ja taastada tuleks piirivalve, mis paneks mehed reaalselt piirile patrullima.

Kas teie hinnangul on otstarbekas ja põhjendatud, et Eesti idapiiri väljaehitamiseks on valitsus otsustanud maksta hinnanguliselt 250 miljonit eurot, millele lisandub aastate jooksul veel ülalpidamiskulu?

Minu hinnangul on tegemist riigivalitsemise seisukohalt kahjurliku tegevusega. Esiteks need asjad, mis sinna on planeeritud on osad väga küsitavad. Toon ühe lihtsa näite, et mis on sinna planeeritud. Täiesti arusaamatu on, et miks on vaja inimestel maad välja osta. Selle jaoks on vaja teha lihtne seadusemuudatus, mis tekitab servituudi.

Inimestele jääb maa alles, aga nad teavad, et riigil on seal omad õigused. See on väga suur summa, mis läheb nende väljaostmiseks. Teiseks, mis on väga arusaamatu - plaan tekitada piiri äärde täiesti uus teedevõrgustik, kuigi me teame, et 25 aastat tagasi oli piirivalvel oma teed olemas, kuigi seal rasketehnikaga igal pool sõita ei saanud.

Kui paneme siia kõrvale ühe väga mõtlemapaneva numbri, siis iseseisva piirivalve taastamine läheks Eestile igal aastal maksma umbes 25-30 miljonit ja nüüd me räägime kümme korda suuremast piirirajatise tegemiseks, millel pole juurde planeeritud sisuliselt mehitatud valvet.

Kunagi küsis Lenin oma tuntud üleskutses - mis teha? Küsin siis nii minagi.

Nii. Esmalt ehitatakse tohutu larakas ehitist valmis, mida siis keegi kuskilt kaugelt staabist vaatab, kuidas siis meil salakaubavedajad üle piiri käivad. Tegelikult ehitatakse valmis kallis asi, mida valvama ei hakata.

Ja see tähendab, et meil tehakse asju tagurpidi Antsla moodi. Tegelikult oleks meil vaja piiril füüsilist patrullimist ja keerulisemates kohtades loomulikult ka reaalset tara, aga mina näen siin selgelt, kuidas lüpstakse erinevate hangetega riigieelarvest raha ja räägitakse, kuidas see suurendab turvalisust, aga tegelikult ju ei suurenda.

Kalli piiri ehitamisega pannakse magama ressurss, mis muudab tegeliku piiri valvamise võimatuks. Riigile tundub, et 100 või 200 miljonit on saiaraha. 200 miljonit viskame Lätti, 100 miljonit maksame sohu. Tegelikult me teame, et riigieelarve on kogu aeg pingeline ja meile räägitakse, kuidas tuleb kinni panna haiglaid Põlvas, Võrus ja Valgas.

Sellepärast tulebki kinni panna, sest Elmar Vaher näitab, kuidas ta ei oska arvutada, kui ta ostab endale 300 euro eest kõrvaklapid ja siis pole imestada, et ta ka suuremates küsimustes ei oska eelarvestada, vaid lihtsalt laamendab rahaga, mis on vasakpoolse valitsuse puhul ka tüüpiline.

Tegelikult on vaja kahte asja - taastada piirivalve, mis patrullib piiril, sest sellest pole meile kasu, kui kusagilt ekraanilt vaatame, et kuidas mingid tondid jalutavad piiri peal. Neid pole vaja lihtsalt fikseerida, vaid nende piiriületust on vaja füüsiliselt takistada.

Ja seda ei tee mitte tara, vaid patrull.

Ja teine, mida me räägime, et põhivool inimesi saabub Eestisse läbi sadamate ehk mitte mööda maanteid Lätist. Sadamates dokumendikontrolli taastamine on esimene koht, kus me alustame terrorismi ärahoidmist Eestis.

Kas sõjalise konflikti korral oleks niinimetatud uhkest piirist ikka kasu?

Sõjaväelise konflikti korral aitaks ikkagi sõjaväestatud piirivalve, kus neid oleks võimalik kriisiolukorras sõjaväestada. Võtaksid esimese löögi enda peale ja teeks esimesed tõrjelahingud. Ning sellest oleks kasu. Aga kui paneme kuhugile tara ja betooni, siis sellest kindlasti ei ole kasu.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: