Poliitikud on Eesti idapiiri maksumuse osas eri meelt ({{commentsTotal}})

Piirivalvur idapiiril
Piirivalvur idapiiril Autor/allikas: Politsei- ja piirivalveamet

Esialgsetest plaanidest ligi neli korda kallimaks muutunud idapiiri projekt paneb poliitikuid küsima, kas nii kallist asja ikka on tarvis.

Reeglina parlamendierakonnad riigikaitse teemadel avalikult ei vaidle. Idapiiri väljaehitamisest on saanud aga erand ning lisaks Vabaerakonna esimehele Andres Herkelile ootavad odavamaid lahendusi ka Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Martin Helme ja erakonna Isamaa juht Helir- Valdor Seeder.

Kui algselt pidi idapiiri väljaehitamine maksma kaheksakümmend miljonit eurot, siis selle aasta alguseks olid arvutused muutunud ja hind kerkinud ligi kahesaja miljonini. Hiljuti arvestati sinna juurde arengud ehitusturul ja taristu hoolduskulud. Nüüd usub politsei- ja piirivalveamet (PPA), et kuni 2026. aastani kulub idapiirile 320 miljonit eurot.

Teisipäeval ütles Vabaerakonna esimees Andres Herkel, et senisele idapiiri projektile tuleks otsida odavamaid ja kiiremini tehtavaid alternatiive. Martin Helme on resoluutsem ja nimetab piiriehitust koguni kahjurlikuks. Helme hinnangul tuleks taristu ehitamise asemel palgata rohkem piirivalvureid.

"Tegelikult ehitatakse välja kallis asi, mida valvama ei hakata. Ja see tähendab, et meil tehakse asju tagurpidi Antsla moodi. Praegu mina näen siin selgelt, et lihtsalt lüpstakse riigieelarvest raha erinevate hangetega ja seletatakse meile, kuidas see suurendab turvalisust. Tegelikult ju ei suurenda," kommenteeris Martin Helme.

Seeder kahtleb, kas kallis piirirajatis on mõistlik

Helir-Valdor Seederi sõnul pole ka valitsuserakondade seas kindlust, et just tänaste plaanide järgi lõpuni minnakse.

"Siseministeerium kui ametkond on väga selgelt ja jõuliselt projekti laua peale pannud ja soovib selle rahastamist sellises mahus, nagu see viimane projekt on, mille maksumus on üle 300 miljoni euro. Mina julgen küll öelda, et mina olen üks nendest inimestest, kellel on mitmeid küsimusi, kas on mingisuguseid alternatiivseid paremaid lahendusi," sõnas Seeder.

Oluliselt rohkemate piirivalvurite palkamist Seeder arukaks ei pea, kuna tööjõu leidmine on juba praegu raske.

"Aga see, kas läbi soode on vajalik igale poole teid ehitada ja muud taolist kogu piiri pikkuses, see küsimus, ma arvan, jääb kindlasti üles. Ja ma arvan, et selle piiri tegeliku väljaehitamise käigus vaadatakse seda projekti kindlasti ümber ja ma loodan, et sellise ratsionaalsema lähenemise suunas," rääkis Seeder.

Siseministri, sotsiaaldemokraat Andres Anvelti sõnul aga valitsuse tasandil piiriprojekti sisu üle ei vaielda. Mis puudutab looduslike tõkete ärakasutamist, siis seda tehakse Anvelti sõnul niikuinii.

"132 kilomeetrit on tegelikult kogu idapiir. Me räägime taristuehitamisest 105 kilimeetrile. Me juba näeme, et ligi 30 kilomeetrit on loodusega kaetud. Teine asi, ei tohi kunagi jätta selliseid olukordi, kus me loome Potjomkini küla, et seal, kus inimesed käivad, on ilus ja korrektne ja kus on natuke metsas, siis jätame selle ära. Teine pool kasutab seda kindlasti ära," rääkis Anvelt.

Et projektiga edasi plaanitakse minna, ei tähenda Anvelti sõnul aga seda, et erinevaid alternatiive poleks kaalutud. Nii näiteks oli vahepeal õhus võimalus, et piir ehitataks nagu Lätis.

"Et me lihtsalt veame loodusesse keskmise eesti pere aia, mis on kaks meetrit kõrge, peal on okastraat. Ja kõrvale teeme jalgsipatrulli raja, mis sisuliselt looduses ei pruugi kannatada isegi ATV võimekust. Läti ehitab praegu juppide kaupa ja kakskümmend kilomeetrit maksab kuskil kaheksa miljonit eurot. Aga, see eeldab teist asja. See eeldab seda, et me peame piirivalvurite arvu tõstma vähemalt kaks korda," rääkis siseminister.

Anvelti sõnul kujuneks mehitatud valve veel kallimaks

Ehk sisuliselt oleks tegu Martin Helme aga ka Andres Herkeli pakutud lahendusega. Ning kui Martin Helme usub, et suure hulga piirivalvurite palkamine oleks taraehitamisest odavam, siis Anvelti arvutused on vastupidised. "Ja tegelikult palgasurve Eestis on ju tunduvalt suurem, kui Lätis. Kokkuvõttes, ma arvan, pikas perspektiivis on see palju kallim."

Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et Eesti vajab kindlasti turvalist idapiiri, mis on ühtlasi ka NATO ja Euroopa Liidu välispiir.

"On selge, et selle väljaehitamiseks tuleb teha investeeringuid. Mind teeb siiski murelikuks, et piiriehituse hind on esialgu väljaöelduga võrreldes läinud üle kolme korra kallimaks ja see paneb paratamatult küsima, kui hoolikalt maksumaksja raha ikkagi loetakse," rääkis Kallas.

Seda, et piiritaristu ambitsioonikuses tagasiminekut ei tule, ütles läinud nädalal ka peaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Aga lisaks küsimusele, missugust idapiiri me tahame, tuleb kokku leppida ka selles, kust ehituse jaoks raha võtta.

"Arvestades kõiki neid ohtusid, millega me täna silmitsi seisame, arvestades, et see piir tuleb Eesti ja Vene Föderatsiooni vahele. See piir peab olema kindel, ta peab olema moodne, ta peab olema ka digitaalselt ja infotehnoloogiliselt hästi varustatud," ütles Ratas möödunud nädalal valitsuse pressikonverentsil.

Seeder kommenteeris: "Juba ainuüksi see, kui selle projekti maksumusest, mille hind on üle 300 miljoni euro, on riigieelarve strateegias ette nähtud alla saja miljoni, näitab seda, et teema ei ole kusagil lahendatud."

Ehk järgmise kaheksa aasta jooksul tuleks leida veel üle 200 miljoni euro. Andres Anvelti sõnul on suur lootus, et vähemalt osa sellest rahast tuleb Euroopa Liidult.

"Uuel eelarveperioodil kindlasti Euroopa panustab tunduvalt rohkem erinevatesse julgeolekulistesse-kaitsepoliitilistesse tegevustesse, sealhulgas ka piiri tugevdamisse. Ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve amet Frontex on öelnud, et meil on päris hea piir, mis võiks olla Euroopa Liidu näidispiir."

Lõpetuseks ütles Anvelt, et ehkki kogu piir peaks valmis saama 2026. aastaks, siis esimesed pikemad lõigud valmivad juba paari aasta jooksul.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: