Eesti Päevaleht

Eesti Päevaleht pealkirjastas oma juhtkirja "Seekord läks Helsingis õnneks". Leht sedastas, et ammu pole ükski kohtumine maailma nii ärevuses hoidnud kui kahe suurvõimu juhtide Donald Trumpi ja Vladimir Putini jutuajamine.

"Ennekõike annab see tunnistust, kui palju on Trumpi ettearvamatu käitumisstiil õõnestanud läänemaailma alustalaks peetava USA usaldusväärsust. Eilse kohtumise järgse pressikonverentsi põhjal võib siiski öelda, et väga head ja Euroopat ohvriks toovat keemiat kahe riigijuhi vahel ilmselt ei tekkinud."

Leht tunnistab, et Trump tuli väga kogenud läbirääkija Putiniga ootamatult hästi toime, kuid endiselt jääb õhku küsimus, miks oli vaja pidada demonstratiivseid kõnelusi riigipeaga, kellele nii Ühendriigid ise kui ka tema liitlased on hiljuti rahvusvahelise õiguse jämeda rikkumise pärast sanktsioonid kehtestanud.

Õhtuleht

Õhtuleht viskab juhtkirja pealkirjas õhku küsimuse: "Trump ja Putin – konkurentidest koostööpartnerid?" Õhtulehe hinnangul oli Venemaa president Vladimir Putinil juba esmaspäeval Helsingisse saabudes võit käes – ainuüksi Ameerika Ühendriikide riigipea Donald Trumpi valmisolekut temaga kohtuda võis lugeda saavutuseks.

"Kohtumise eel tõdes üks USA diplomaatidest, et kõige parem tulemus oleks see, kui kohtumisel ei öeldaks ega tehtaks midagi olulist. Võib tõdeda, et nii läkski, sest konverentsil ei kõlanud teravat kriitikat (maagaasi teemal tunnistati leebelt, et ollakse konkurendid) ega sõnumeid põhimõttelistest kokkulepetest."

Õhtuleht leiab, et küllap on meilgi Eestis põhjust vähemalt praegu kergemalt hingata – alati saanuks hullemini minna.

Postimees

Ka Postimehe juhtkiri viskas pealkirjas õhku küsimuse: "Kes kardab Putinit ja Trumpi?" Leht nendib, et võimatu on prognoosida, mis toimub Trumpi peas ja millistele järeleandmistele ta oleks valmis minema, kuid samas on Trumpi piiratud.

"Sanktsioonid, millest vabanemisest või mille lõdvendamisest oleksid venelased huvitatud, on Kongressi ja Senati kontrolli all. Kui näiteks Kim Jong-unile lubas Trump loobuda sõjaväeõppustest Lõuna-Koreas ning arvata võib, et see, kui ameeriklased loobuksid õppustest Ida-ja Kesk-Euroopas, meeldiks ka Putinile, ent see tähendaks Trumpile konflikti Kongressiga. "

Postimees lõpetab juhtkirja ootamatu tõdemusega, et Helsingis polnud põhiintriig see, milliseid kokkuleppeid seal sõlmitakse, vaid kui palju hilineb nädalaid ettevalmistatud tippkohtumisele paadunud hilinejana tuntud Putin.