"Eesti julgeolekupoliitika põhialused ei ole kindlasti eilsega muutunud," ütles Mikser ning lisas, et Eesti juhindub vajadusest hoida nii EL-i sisest kui ka NATO ühtsust.

Mikser ütles, et NATO pühendumus artikkel viiele ei ole kuhugi kadunud.

Välisminister tõi välja, et maailma meedia keskendus pärast Brüsseli tippkohtumist hoopis sellele, kas USA president suudab väljendada hukkamõistu seoses Venemaa sekkumisega USA presidendivalimistesse.

Mikser nägi Venemaa ja Lääne vaheliste probleemide kuhjumisel süüd Venemaal: "Selle põhjuseks on Venemaa järjepidev rahvusvahelise õiguse rikkumine ja oma kohustust mittetäitmine ja püüded sekkuda teiste riikide süverräänsetesse siseasjadesse."

Mikser ütles, et tippkohtumisel otsest võitjat ei olnud.

"Välispoliitika ja julgeolekupoliitika on pikaajaline protsess, see läheb jätkuvalt edasi," ütles Mikser ning lisas, et nii USA kui ka Venemaa lähtuvad oma edasistes sammudes sellest, kuidas riigid näevad oma rahvuslikke huve. Mikser tõi välja, et USA puhul kehtib ka rahvusahelise julgeoleku nägemine tulevikus ning oma liitlaskohustuste täitmine.

Ahto Lobjakas ütles esmaspäevases "Ringvaates", et Putini ja Trumpi Helsingi kohtumise põhisõnum on see, et meie (nii Eesti kui ka globaalses mõttes) senine julgeolekupoliitiline reaalsus ei ole enam endine.