Eesti metsi kimbutavad tulekahjud, kuid tuleohu taset veel ei tõsteta ({{commentsTotal}})

Eesti metsi kimbutavad tulekahjud, suuremad neist ehk kolmanda astme põlengud on Ida-Virumaal Toila vallas, Järvamaal Abajas ja Saaremaal Aula-Vintris. Päästeamet palub inimestel olla tule tegemisel hoolas, kuid tule tegemine on keelatud vaid Jõgevamaal.

Järvamaal läks esmaspäeva hommikul põlema Alliku raba. Selle loodab päästeamet teisipäeva õhtuks kontrolli alla saada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Alliku raba põlengu päästetööde juhi Tarmo Volteini eeldusel sai see maastikupõleng alguse äikesest.

"Eile leidsid vabatahtlikud päästjad metsast puu, millesse on äike sisse löönud ja nendelt sain ka info, et lähiajal on siin äikest olnud. Võib eeldada, et äikesest sai see põleng alguse," ütles Voltein.

Ta lisas, et päästeamet oli sunnitud kustutamisel kasutama ATV-sid ja isegi helikopterit, kuna maastik on seal väga pehme.

Päästeameti vastutav korrapidaja Meelis Mesi ütles, et suure tuleohuga aja uus väljakuulutamine sõltub lähipäevade ilmast. Praegu aga kehtib see ainult Jõgevamaal. Suure tuleohuga aeg tähendab, et metsas on igasugune tule tegemine keelatud.

"Kui vaadata eilset ja tänast kaarti, siis ohtlik kuivus on tõusnud teatud piirkondades, Kesk-Eestis eriti. Vaatame homme, vaatame ülehomme üle ja vajadusel anname teada," ütles Mesi.

Ida-Virumaal Toilas põleb samuti metsaalune, mille kustutamiseks läheb päästetööde juhi Marek Martinsoni sõnul veel mõni päev aega.

"Tõenäoliselt kuumaperiood jätkub ja selliseid hooletuid marjulisi, kes metsas suitsu teevad, jätkub ka, nii et antud sündmusel me oleme tõenäoliselt kaks kolm päeva kindlasti kui mitte rohkem. Loodame, et ei tule kuskil mujal samasugust sündmust peale," rääkis Martinson.

Päästeamet soovitab kõikidel inimestel olla metsas lahtise tulega hoolas ning tähepanelik.

Perearst Karmen Joller rääkis "Ringvaates", kuidas ta käis juunis vabatahtlikuna maastikupõlengut kustutamas:

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: