Suurt ressurssi nõudnud päästetööd jätsid mõne piirkonna elupäästevõimekuseta ({{commentsTotal}})

Mai ja juuni on olnud päästjatele erakorraliselt töörohked, sest mitu päästesündmust on nõudnud suurt hulka tehnikat ja inimtööjõudu. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu tunnistas, et suure töökoormuse tõttu on hetketi mõned piirkonnad olnud elupäästevõimekuseta.

Teist sellist kevadet päästeamet naljalt ei mäletagi. Kõige töömahukam põleng sel kevadel oli Vikipalus möllanud metsatulekahju, kuid juba mais oli päästemeeskondi, juhtimisvõimekust ja eritehnikat nõudvaid kõrgema ehk 3. ja 4. astme väljakutseid üle paarikümne, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Aeg-ajalt on mõni piirkond jäänud elupäästevõimekuseta. Lihtsalt on olnud üheaegselt nii palju sündmusi, et meil on olnud hetki, kus Tallinna linnas pole ühtegi vaba päästemeeskonda. Loomulikult me oleme need toonud kaugemalt kohale, aga tõesti on olnud kiire - on metsasündmused, on tööstusõnnetused, keemiaõnnetused, muud põlemised. Tõesti on olnud kiire aeg," selgitas Tammearu.

Vikipalu põlengul oli tippajal kohal üle kümne päästeauto, ATV-d, roomikveokid, PPA helikopter ja lisaks kutselistele päästjatele 60-80 vabatahtlikku. Rootsist oli Euroopa kodanikukaitse mehhanismi raames valmis appi tulema kaks spetsiaalset kustutuslennukit, kaks kopterit Soomest ja üks Leedust.

Tammearu kinnitusel on investeeringud uude tehnikasse ja vabatahtlike koolitamisse ennast õigustanud.

Vikipalu metsapõlengu kitsaskohtadena tõi Tammearu välja vajaduse täiustada mobiilseid juhtimiskeskkondi ja ebapiisava droonivõimekuse.

"Me oskaksime drooni abil hinnata põlengu pindala, me suudaks leida üles tulekolded ehk infrapunavõimekus ja kogu info sissevõtmine juhtimissüsteemi - see on päästetööde juhi silmad õhus ja annab hea ülevaate," rääkis Tammearu.

Päästeameti esialgsetel hinnangutel kulus Vikipalu metsapõlengu kustutamiseks keskmiselt 30-40 000 eurot päevas, aga kogu selle kevade erakorraliste päästesündmuste ülekulu, millega ei ole päästeamet arvestanud, jääb umbes miljoni euro kanti.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: