Täiendav ravimihüvitis on haigekassa soodustus inimestele, kes on ravikindlustatud ja kulutavad retseptiravimetele keskmisest rohkem raha. Näiteks kui retseptiravimitele kulutatakse aastas 100 eurot, siis hüvitab haigekassa 50 protsenti sellest üle minevast summast ja 90 protsenti, kui summa on üle 300 euro aastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täiendav ravimihüvitis kehtib automaatselt ning seda arvestatakse apteegis kassas.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles, et hüvitisel on olnud kindlad sihtrühmad. "Kes kasutavad soodusravimeid ja kes saavad kasu sellest täiendavast ravimihüvitisest, need on kogu aeg ikkagi samad patsientide rühmad - need on diabeedihaiged, kõrge vererõhutõvega inimesed ehk see, kus meil on palju haiged ja kellel on vaja regulaarselt ravimeid tarvitada," selgitas Sikkut.

Täiendava ravimihüvitise aasta eelarve on kaheksa miljonit eurot ning sellest on alles 6,1 miljonit. Aasta teises pooles on aga hüvitiste maksmine palju mahukam, kuna eeldatavasti pole paljud veel üle 100 euro retseptiravimitele kulutanud.

Juhul, kui kuuest miljonist ei peaks aasta lõpuks jätkuma, siis suurendab haigekassa hüvitiseks planeeritud eelarvet.

"See on haigekassa jaoks avatud kohustus, mis tähendab, et inimesed ei pea muretsema selle eest, et see raha otsa saab. Me oleme võtnud kohustuse selle hüvitada," kinnitas haigekassa juht Rain Laane.

Apotheka proviisori Merle Niglase sõnul on hüvitis julgustanud inimesi ennast ravima.

"Ravimeid tegelikult väga palju rohkem välja ei osteta, küll aga oleme täheldanud positiivset efekti ravimi soostumise paranemisele, et enam ei pea tegema nii palju valikuid, mis on seotud rahakotiga, inimesed ostavad parema meelega ravimi välja, võtavad suurema heameelega oma kroonilisi ravimeid," rääkis Niglas.

Ta lisas, et täiendava ravimihüvitise uus automaatne süsteem on teinud apteekri töö palju lihtsamaks ja mugavamaks.