Paldiski meenutas linnale alguse pannud sündmusi ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Paldiskis peeti ajaloopäeva, et meenutada 300 aasta taguseid sündmusi, kui Peeter I pani aluse toonase Rogerwieki lahe kaldal asuvale merelaevade kindlusele. Seda loetakse Paldiski linna asutamisajaks.

Peetri merekindluse müüride vahel peeti pühapäeval linnarahva rõõmuks näidislahingut 18. sajandist, kus lahingut pidasid Vene ja Rootsi vägi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi Paldiski oli kavandatud merekindluseks, pole seal tegelikult suuri ja veriseid lahinguid peetudki. Tõsi, merekindlus on korra siiski vallutatud. See oli aastal 1790 Vene-Rootsi sõja ajal, kuid seegi lahing peeti ilma suitsu ja pauguta. Rootsalsed kasutasid lihtsalt kavalust, tõmbasid vardasse Hollandi lipu ja kindluse komandant lubas nad sadamasse.

Paldiski ajaloost on ilmunud kildhaaval artikleid erinevates väljaannetes. Üsna palju on Paldiski ajaloo kohta liikvel ka legende. Selle kandi ajalugu ulatub aga veelgi kaugemasse aega, kuid põhjalikku ajalooraamatut selle kandi kohta pole veel kirjutatud.

"Eks seda ajalugu on uuritud ka siiamaani. Variante on tegelikult hästi palju, ühtset asja ei ole. See on tegelikult väga hea mõte panna selline üks ja ühine ja korralik asi kokku lõpuks," arutles Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.

Paldiski elanikud on omamoodi hobigiidid, kellel ikka ja jälle tuleb rääkida oma linna ajaloost. Lähiajaloost on meenutused värskemad. Alates 1939. aastast kuni 1990. aastate alguseni oli Paldiski sisuliselt kinnine linn, kuhu tavainimestel asja ei olnud. 30. augustil 1994 lahkus sadamast viimane Vene laev ja algas tuumareaktorite demonteerimine, mis jõudis lõpule 1995. aasta septembris.

Neil aastail tuli hakata taastama lagunevaid kirikuid, parandama linna küttesüsteemi.

Taasiseseisvumise perioodil alustas Paldiski Keila linnaosana ning oktoobrist 1996 sai Paldiski linn iseseisva linna staatuse. Oktoobris 2017 sai Paldiski osaks Lääne-Harju vallast.

"Paldiskist on kujunemas valla keskus ja me ei taha nii-öelda sellist eraldamist teha, et üks on linn ja teine vald. Me püüame leida kogu vallale ühtset identiteeti Ja sellega me täna ka tegeleme," ütles Saat.

Kolm päeva kestnud linna juubeliüritused lõppesid kontserdiga Pakri poolsaare tipus.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: