Eesti teadlased arendavad senisest kasulikumate omadustega viinamarjasorti ({{commentsTotal}})

Tänavune suvi tähendab head saaki ka Eesti viinamarjaistandustele. Lisaks sellele, et marja saaki ja häid maitseomadusi soodustavat päikesevalgust on tavapärasest rohkem, loodavad Eesti maaülikooli teadlased jõuda peagi viinamarjasordini, mis on tervisele kasulike ainete poolest rikkam kui senised.

Maaülikooli Rõhu katseaiandis kasvavad viinapuud juba kümnendat aastat. Külmematel suvedel tähendab madal temperatuur ka hapumat viinamarja, kuid maaülikooli aianduse osakonna juhataja Kadri Karp kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et tänavu võib oodata maitsvaid viinamarju ja maitsvat veini.

"Seda ma võin nüüd küll loota, et selle aasta vein tuleb ühe parema maitsega aastakäigu vein. Tulevikus kindlasti tasub otsida," ütles Karp.

Rõhu katseaiandis kasvavatest viinamarjadest loodavad maaülikooli teadlased peagi jõuda veinini, mis oleks kasulike antioksüdantide poolest rikkam ja tervisele kasulikum kui praegused veinid. Senised katsed on Kadri Karbi sõnul olnud paljulubavad.

"Kui praegu Prantsuse paradoksi järgi öeldakse, et selleks, et süda oleks terve ja me näeks head välja, peaks jooma kolm pokaali veini, siis meie eesmärk on, et me saaks selle tervendava efekti ühe pokaaliga. Teatavasti punases veinis on küll väga palju kasulikke aineid, aga samas me tarbime ka alkoholi. Nii et ühtepidi me ikkagi propageerime vähem tarbima alkoholi," selgitas Karp.

Ehkki Rõhu aiand Tartu külje all pole ülemaailmselt tuntud veinipiirkond, kadestavad sealset viinamarja ja selle kasvutingimusi ka Prantsuse veinimeistrid.

"Nende jaoks on see midagi väga erilist. Ka nemad hakkasid vaatama, kuidas meie päike paistab - meie päikese kaldenurk on hoopis teine kui Prantsusmaal. Selle tulemusena saavad meie marjad külgvalgust praktiliselt päev otsa. Nii et ma võin küll julgelt väita, et meie marjad saavad rohkem päikest kui Prantsusmaal, vähemalt sellel suvel," ütles Karp.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: