Maaülikooli Rõhu katseaiandis kasvavad viinapuud juba kümnendat aastat. Külmematel suvedel tähendab madal temperatuur ka hapumat viinamarja, kuid maaülikooli aianduse osakonna juhataja Kadri Karp kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et tänavu võib oodata maitsvaid viinamarju ja maitsvat veini.

"Seda ma võin nüüd küll loota, et selle aasta vein tuleb ühe parema maitsega aastakäigu vein. Tulevikus kindlasti tasub otsida," ütles Karp.

Rõhu katseaiandis kasvavatest viinamarjadest loodavad maaülikooli teadlased peagi jõuda veinini, mis oleks kasulike antioksüdantide poolest rikkam ja tervisele kasulikum kui praegused veinid. Senised katsed on Kadri Karbi sõnul olnud paljulubavad.

"Kui praegu Prantsuse paradoksi järgi öeldakse, et selleks, et süda oleks terve ja me näeks head välja, peaks jooma kolm pokaali veini, siis meie eesmärk on, et me saaks selle tervendava efekti ühe pokaaliga. Teatavasti punases veinis on küll väga palju kasulikke aineid, aga samas me tarbime ka alkoholi. Nii et ühtepidi me ikkagi propageerime vähem tarbima alkoholi," selgitas Karp.

Ehkki Rõhu aiand Tartu külje all pole ülemaailmselt tuntud veinipiirkond, kadestavad sealset viinamarja ja selle kasvutingimusi ka Prantsuse veinimeistrid.

"Nende jaoks on see midagi väga erilist. Ka nemad hakkasid vaatama, kuidas meie päike paistab - meie päikese kaldenurk on hoopis teine kui Prantsusmaal. Selle tulemusena saavad meie marjad külgvalgust praktiliselt päev otsa. Nii et ma võin küll julgelt väita, et meie marjad saavad rohkem päikest kui Prantsusmaal, vähemalt sellel suvel," ütles Karp.