Lobjakas rääkis saates, et Palo ametist ja ka erakonnast lahkumises peitub hoiatav motiiv.

"Nooremapoolsetel naistel Eesti poliitikas kerge pole olnud. Neid ei ole ka palju olnud. Hetkel oli valitsuses kaks nooremapoolset naist: Kadri Simson ja Urve Palo. Mõlemad on olnud ajakirjanduse raske surve all. Küsimus võiks olla mõne nurga alt selles, kas ajakirjandus on olnud kallutatud noorte naiste suhtes," arutles Lobjakas.

"Kuid tundub, et Eestis on siiani selline poliitiline kliima, kus läbi löövad juba ennast tõestanud või kadalipust läbi käinud daamid, kes kipuvad mitte olema enam esimeses nooruses. Midagi head see Eesti poliitika tuleviku kohta ei ütle. Ma oleksin ka Kaja Kallasena äärmiselt ettevaatlik selles küsimuses. Kuigi tal on isa näol olemas n-ö katus vähemalt enda partei sees, siis arvan, et selle sama vastu, mis on juhtunud Kadri Simsoni ja Urve Paloga, ei ole ka Kaja Kallas immuunne nooremapoolse naise ja emana," lisas ta.

Lobjakase sõnul on Palo ametiaeg negatiivse märgiga

Saatekülaline, Äripäeva ajakirjanik Vilja Kiisler tõdes, et ajakirjandus esitab Palot tihtilugu suure ebaõnnestujana, kuid tema arvates on selline hinnang liialdatud.

"Vaieldamatuks jääb, et ta on tegelenud suurte, raskete teemadega - praamiliiklus, internetiühendus ehk viimase miili teema, üürimajad, e-residentsuse programmi eelarve, mis on kuulunud tema haldusalasse, on kosunud tema ajal nagu pärmi peal," loetles Kiisler.

Ta lisas, et praamiliiklus on olnud Palo üks tähtsamaid teemasid. Kiisleri hinnangul oli õige 2014. aastal algatatud protsess, millega võeti Vjatšeslav Leedolt praamiühenduse korraldamine. Samas ta pole seda meelt, et praamiliiklust peaks korraldama riik.

"See on midagi, millega hakkas omal ajal tegelema Meelis Atonen. Pärast teda tuli Ansip, kes ei tegelenud teemaga, ja Savisaar, kes pikendas vaikselt Leedol lepingu ära. Järgmise katse tegi Juhan Parts, kellelt tegelikult pärinebki mõte anda praamiliikluse korraldamises aktiivne roll Tallinna Sadamale. Kui Palo seda protsessi hakkas ellu viima, sai ta hulganisti vastu päid ja jalgu. Võime küsida, kas on õige ja oli hea otsus, kas praamiliikluse korraldamine peaks igavesti riigi kätte jääma. Minu vastus on kindlasti ei. Aga tollel hetkel Leedo käest praamiliikluse ära võtmine, puukettevõtlus riigi küljes kindlasti sellisel kujul jätkuda ei oleks pidanud saama," rääkis Kiisler.

Lobjakase hinnangul annab praamiliikluse saaga Palo ministriaja pärandile negatiivse märgi.

"Kui vaatame, mis sai pärast Palo otsustavat sisendit sellesse protsessi, siis ma ütleksin, et Palo poliitiline pärand on siiski suhteliselt miinusmärgiga, sest mis juhtus, oli ju see, et Palo oli minister, kelle ajal sisuliselt sekkuti riigiettevõtte tegevusse, sunniti ta moodustama allettevõte TS Laevad, mis läks Leedole konkurentsi pakkuma. Ja kõige selle tulemuseks oli praamisektori taasriigistamine tegelikult, sest TS Laevad pandi kokku juba sellise mõttega, et ta pidi võitma selle tenderi, saigi ainult selle tenderi võitmiseks moodustatud. See, mis toimus ja mis meil praegu on, on taasriigistatud praamisektor," kommenteeris Lobjakas.

"Me võime vaielda, kas see on efektiivsem kui oli Leedo ajal. Mulle tundub, et siin on olnud probleeme lähiaastatel, mis oleksid olemata jäänud, kui see sektor oleks jäänud taasriigistamata," lisas ta.

Urve Palo käitus Lobjakase hinnangul Reformierakonna tankistina.

"Teine pool, mille osas mul oleks tugevaid või olulisi küsimusi, kui keegi neile vastaks meie riigis, on seesama TS Laevad ning see, mida me hiljem saime teada - kunagi Reformierakond seda surus Atoneni näol ja ei ole minust kaugel mõte, et Urve Palo teatud mõttes toimis Reformierakonna tankistina, luues olukorra, kus Reformierakond sisuliselt omandas kontrolli väga olulise, suuri rahasid läbistava või endast läbi laskva riigiettevõtte üle, kus tekkis muu hulgas pinnas korruptsioonile nagu me väga hästi teame. Ja öelda, et Urve Palo siin ei ole vastutav, ma ütleksin, et oleks vähe öeldud," arutles Lobjakas.

"Ma näen Urve Palot vastutavana ka selle situatsiooni eest, mis meil on olnud TS Laevadega, mitte ainult praamiliikluse osas, vaid ka selle osas, kuidas Reformierakond sai selle ettevõtte üle kontrolli ning tema liikmed olid osalised miljonitesse ulatuvas korruptsioonis," lisas ta.

Negatiivse märgi jätab Palo ministriajale Lobjakase hinnangul ka EAS-i allakäik, konkreetsemalt IT-riigi kriis.

"Seesama Eesti IT-riigi vananemine või allakäik või innovatsioonivõime kadumine ja üha rohkem see tunne, mis meil kõigil tekib, ma arvan, kui kasutame neid teenuseid, et need on ajale jalgu jäämas ja tegelikult palju paremad on eraplatvormid, minu pärast isiku tõestamisel kas või Mobiil-ID, Smart-ID ja sellised asjad."

Vilja Kiisler tõi negatiivse näitena ka probleemid e-residentsusega.

"Täpselt. See e-residentsus tundub olevat noatera peal praegu ja kui seni olnud märgid osutavad midagi, siis ega tast elulooma enam ei saa. Algne kontseptsioon, tundub, on ennast ammendanud," nõustus Lobjakas.