Algaval karujahihooajal tohib küttida 61 looma ({{commentsTotal}})

Tänavu Tartumaal karule huvi pakkunud mesilastaru
Tänavu Tartumaal karule huvi pakkunud mesilastaru Autor/allikas: Aimar Rakko

Keskkonnaamet lubab 1. augustil algaval karujahihooajal küttida kuni 61 pruunkaru, mis on viie isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Kuna tegemist on kaitsealuse liigiga, on jaht karule lubatud vaid kahjustuste piirkonnas kahjude vältimiseks.

Karusid elas 2017. aasta sügise seisuga Eesti metsades ligi 700. Sama oli see ka aasta varem. Karu käekäigu üheks indikaatoriks on sama-aastaste poegadega pesakondade arv. 2017. aastal registreeriti Eestis kokku 65 sellist pesakonda. See on mõnevõrra vähem kui aasta varem, pikemat perioodi vaadeldes viitab see aga jätkuvalt karude arvukuse taastumisjärgsele stabiliseerumisele.

Viimasel neljal aastal on kasvanud ka pesakonna keskmine suurus, mis on jäänud vahemikku 2,15–2,58. Sama number varasema perioodi kohta oli 2,1. Siginud ehk poegadega emakaru küttimine on jahieeskirja järgi keelatud.

"Nende andmete põhjal võib taaskord kinnitada, et meie karupopulatsioon on heas seisundis ning eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. Samas on sellel ka oma varjupool – suurenenud arvukus tingib ka kahjustuste kasvu. Eelkõige on kannatajaks mesinikud, aga ka loomapidajad. Tänavu on karukahjustuste tase siiski mõnevõrra madalam, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga," sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Tänavu on karud lõhkunud Eestis 140 mesitaru, hävitades 173 mesilasperet. Aasta varem olid need näitajad vastavalt 205 ja 230. Lisaks murdis karu ühel juhul talumajapidamises seitse kana, mis on üsna harukordne juhtum. Kahju on tehtud ka põldudel seisvatele silorullidele, kus lõhutud kile tõttu sööt rullis rikneb.

Kahju põhjustanud loomade tabamiseks väljastas keskkonnaamet juuli alguses eriload kahe karu küttimiseks Lääne-Virumaal ja ühe Tartumaal. Lääne-Viru karud on tänaseks kütitud. Mõlema Lääne-Virumaal kütitud isendi puhul oli ühiseks tunnuseks vähene inimpelglikkus, mistõttu ei reageerinud nad peletamisele ning jalutasid toitu otsides julgelt talude õuedel.

Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks on kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv kahjustuspiirkonnas.

Karu küttimise kvoodid maakonniti:

Harju maakond – 9 isendit

Hiiu maakond – 0 isendit

Ida-Viru maakond – 14 isendit

Jõgeva maakond – 5 isendit

Järva maakond – 5 isendit

Lääne maakond – 0 isendit

Lääne-Viru maakond – 11 isendit, sellest kaks on eriloa alusel juulis juba kütitud

Põlva maakond – 4 isendit

Pärnu maakond – 2 isendit

Rapla maakond – 4 isendit

Saare maakond – 0 isendit

Tartu maakond – 4 isendit

Viljandi maakond – 3 isendit

Valga maakond – 0 isendit

Võru maakond – 0 isendit

Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.

Möödunud aastal kütiti Eestis kokku 54 karu, limiit oli 56.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: