Tema sõnutsi Euroopa Komisjon "tunneb olukorda ja jälgib rände olukorda Lääne-Vahemerel. Komisjoni rändevolinik Dimítris Avramópoulos rääkis reedel Hispaania siseministri Fernando Grande-Marlaskaga, kinnitades Hispaaniale Euroopa Komisjoni "täielikku toetust", märkis Berto.

"Hispaania palus täiendavat erakorralist abi, me saime palve kätte ja menetleme seda," ütles esindaja.

2018. aasta algusest on ÜRO andmetel Hispaaniasse jõudnud, peamiselt meritisi, 24 000 migranti

Hispaania eitab massilist sisserännet

Hispaania välisminister Josep Borrell lükkas esmaspäeval tagasi jutud massilisest sisserändest ja ütles, et Euroopa vajab uut verd madala sündimuse korvamiseks.

"Me trivialiseerime sõna "massiline"," ütles minister pärast kohtumist Jordaania ametivenna Ayman Safadiga.

Rahvusvahelise Rändeorganisatsiooni (IOM) andmetel on Hispaaniasse saabunud sel aastal meritsi ligi 21 000 migranti, merereisil on hukkunud 304 inimest.

Seni aktiivse Liibüa-Itaalia meretee kasutajate hulk on 80 protsendi võrra kahanenud ja Hispaanias on saanud Euroopasse pürgivate migrantide peamine sihtkoht.

Tullakse ka Hispaania Maroko enklaavidesse, nii näiteks õnnestus eelmisel neljapäeval Ceuta eraldustaradest üle ronida 602 inimesel.

Borrell möönis, et see tekitab inimestes hirmu ja mõjutab avalikku arvamust.

"Jutt on umbes 20 000 (immigrandist), kes on tulnud sel aastal rohkem kui 40 miljoni elanikuga riiki," rõhutas minister. "See ei ole massiimmigratsioon."

"Euroopa demograafiline areng näitab, et kui me ei taha muutuda vananevaks mandriks, on vaja uut verd, ja meie sigimisvõimest ei paista seda uut verd tulevat," lisas ta.