USA rahandusministeerium kehtestas sanktsioonid president Recep Tayyip Erdogani valitsuskabineti kahe liikme suhtes. Ameerika Ühendriikide sanktsioonide all on justiitsminister Abdulhamit Gül ja siseminister Süleyman Soylu, keda Washington süüdistab seotuses pastor Andrew Brunsoni vangistamisega, vahendas Reuters.

Sisuliselt tähendavad sanktsioonid seda, et kahe ministri USA jurisdiktsiooni all olev vara külmutatakse ning USA kodanikel ja juriidilistel isikutel on üldjuhul keelatud nendega ärisuhteid omada.

"Me ei ole näinud mingeid tõendeid, et pastor Brunson oleks teinud midagi valesti, ning me usume, et ta Türgi valitsuse ebaõiglase kinnipidamise ohver," kommenteeris Valge Maja pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders.

Sanktsioonide ootuses langes niigi nõrgenev Türgi liir kolmapäeval USA dollari suhtes ajaloo kõige madalamale tasemele.

Türgi välisministeerium nimetas Washingtoni otsust vaenulikuks sammuks ning kinnitas, et sellele antakse vastus.

Põhja-Carolinast pärit 50-aastane evangeelse kiriku pastor Brunson juhtis väikest kogudust Izmiri linnas. Türgi võimud võtid mehe vahi alla 2016. aasta oktoobris süüdistatuna terrorismis ja spionaažis. Nimelt leiavad Türgi võimud, et Brunson on seotud Türgis keelustatud Kurdistani Töölisparteiga (PKK) ja islamivaimuliku Fethullah Güleniga, keda Ankara peab 2016. aasta juulis toimunud riigipöördekatse korraldajaks.

1999. aastast saadik on Erdogani kunagine liitlane Gülen elanud maapaos USA-s Pennsylvania osariigis ning Ankara on korduvalt nõudnud, et USA vaimuliku välja annaks. Washington pole seda aga teinud ja nõudnud selle asemel Güleni-vastaste süüdistuste tõendamist ning see on Ankarat märkimisväärselt ärritanud.

Brunson on olnud vahi all juba 21 kuud, kuid eelmisel nädalal võimaldati talle USA üha teravneva kriitika tõttu koduaresti. Teisipäeval aga lükkas Türgi kohus tagasi Brunsoni apellatsiooni ta kohtuprotsessi ajaks vabaks lasta.

Brunson, kes on elanud Türgis juba rohkem kui paarkümmend aastat, võib süüdimõistmise korral saada karistuseks kuni 35 aastat vabadusekaotust.

Trump, Pence ja Pompeo on Türgiga korduvalt USA pastori vabastamisest rääkinud

Pressiesindaja Sanders kinnitas, et president Donald Trump on kolleeg Erdoganiga pastori vabastamise teema korduvalt otsesõnu tõstatanud.

Allikate sõnul uskusid asepresident Mike Pence ja välisminister Mike Pompeo veel eelmisel kuul, et neil õnnestus saada Türgilt kokkulepe Brunsoni vabastamiseks. Kui seda aga ei juhtunud, hakkasid nad kutsuma üles tugevama surve avaldamisele.

Asepresident Pence on lähedalt seotud evangeelsete kristlaste kogukonnaga ning ta on Brunsoni juhtumil juba algusest peale silma peal hoidnud ja astunud ka samme, et administratsioon teemasse tõsisemalt suhtuks.

Singapuri suunduv välisminister Pompeo ütles Anchorage'is viibides ajakirjanikele, et nii nagu president on rääkinud Erdoganiga, on ka tema rääkinud Brunsonist Türgi välisministri Mevlüt Cavusogluga. "President Trump jõudis järeldusele, et need sanktsioonid on sobiv samm," toonitas ta.

Pompeo rääkis Cavusogluga uuesti ka telefoni teel ning neil on plaanis sel nädalal Singapuris ASEAN-i tippkohtumise ajal ka kahepoolselt kohtuda.

Üks viimasel ajal tähelepanu pälvinud märk Türgi ja USA suhete jahenemisest on see, et USA on hetkeseisuga peatanud moodsate hävituslennukite F-35 tarned Türgile. Ametlik põhjendus on, et Pentagon peab hanke jaoks esitama Kongressile veel põhjalikuma raporti, kuid samm on kindlasti seotud ka sellega, et Türgi on samaaegselt hankimas Venemaalt õhutõrjesüsteemi S-400. USA üldine põhimõte on olnud, et sõjalennukeid F-35 müüakse vaid lähedastele liitlastele ning seega on tehingu peatumisel kindlasti tugev sümboolne tähendus.

Pingeid tekitavad USA ja Türgi vahel ka suhtumine Süüria kurdidesse, keda Washington peab oma lähedaseks liitlaseks, Ankara aga PKK-ga seotud terroristideks. Samuti häirib paljuid Washingtonis ka Erdogani juhitud Türgi väidetav üha suurem lähenemine Vladimir Putini Venemaale.