Barkalaja ja Talvik asutasid erakonna loomiseks MTÜ Parem Ilm ({{commentsTotal}})

Anzori Barkalaja
Anzori Barkalaja Autor/allikas: Sille Annuk/Eesti Meedia/Scanpix

Artur Talviku eestvedamisel loodava erakonna algatusgruppi kuuluv Anzori Barkalaja ütles ERR-ile, et vastloodud MTÜ Parem Ilm loodetakse erakonnana juba septembris registreerida. Barkalaja sõnul koonduvad loodavasse erakonda inimesed, kes on varem olnud algatajad ideedel, mis on jõudnud Jääkeldrisse aruteluks.

Mis on uudist seoses vastloodud MTÜ-ga?

Niipalju on, et see vastloodud MTÜ Parem Ilm, mis koondab inimesi, kes tahavad luua uusi praktikaid ühiskonna ja ka poliitika mõjutamiseks, selles on hakanud välja joonistuma esimesed töörühmad. Me tegeleme selle erakonda moodustava MTÜ viimase lihviga, et põhikiri saaks olema selline, mis väldiks selliste kinniste tagatubade tekkimist. Need mehhanismid testitakse selle nädala jooksul läbi ja septembri esimesel või teisel nädalal on plaanis ka erakonna käivitamine. Paremasse Ilma on praegu tulnud inimesi, kes on varasematel kordadel olnud algatajad ideedel, mis on jõudnud kas Jääkeldrisse või mujale.

Erakonna nimeks saab Parem Ilm?

Ei. Parem Ilm on see MTÜ, mis jääb alles ja toimima ka siis, kui on erakonna platvorm tehtud. Idee oli küll, et võtta ka see nimi üle, aga vanad asutajad ja väljatöötajad ikkagi arvasid, et see ei ole kohane. Erakonna nimi tuleb Parema Ilma korraldatud seminaril, kus me rühmatööna tuvastame, millist komponenti on selles koostöökoosluses rohkem, kas rohelist või tehnoloogilist või mingit muud. See on ka üheks katsekiviks meie erinevate seltskondade koostöövõimele ja kokkuleppimisvõimele.

Kuidas te maailmavaateliselt end paigutaks? Olete te parempoolsed, vasakpoolsed, konservatiivid, tsentristid, liberaalid?

Selline jaotus on iganenud. Pigem me saame praegu rääkida, et isikuomaduste kohapealt oleme nende õhtumaiste isikuomaduste poolt, aga lisaks me rõhutame ka kogukonnaõigust. Meie jaoks on väga oluline erinevate kogukondade õigus ise otsustega reguleerida oma lähiümbrust. See on see, mis meid täiesti liberaalsetest liikumistest eristab. Sest kogukonna teemaga kaasneb kohe ka teatud konservatiivsus, aga see on sootsiumina. Isikuvabadused me jätame puutumata.

Olete seostanud end ka ökoteemadega. Kas Roheliste erakonna liikmed ei ole pahased, et te justkui kaaperdate nende valdkonna?

Lääne ühiskonnas on kogu arengu aluseks olnud ideede vaba liikumine. Meie väide on, et roheline mõtlemine ja roheline hoiak ei tohi enam olla nišš, vaid see peab olema "kirjaoskusena" läbiv kõikides inimtegevuse valdkondades. Mingites lõikudes me teeme kindlasti rohelistega koostööd. Aga me ei tea praegu Roheliste erakonna agendat. On kosta, et kanepi legaliseerimine ja samasooliste õigused on reljeefselt välja toodud. Kui ühistegevuse soov on laual, eks me siis vaatame.

Mida te ise nendest teemadest arvate, kanepi legaliseerimisest ja samasooliste õigustest?

Me ei ole seda teemat arutanud. Minu isiklik arvamus on, et meil on olemas isikuvabadused ja on olemas kogukonnaõigused. Sellega kaasneb ühest küljest vabadus ja teisest küljest ka kohustused. Samasooliste abielu teema on tegelikult meie ühiskonna ees olevate probleemide valguses kolmandajärguline, mis võiks jäädagi isikliku vabaduse ja otsustamise tasandile.

Kui paljusid ühiskonda puudutavaid teemasid te üldse olete praegu MTÜ-s omavahel selgeks arutanud?

Üksikud huvirühmad on loomulikult seda mõelnud, aga me ei ole veel saanud füüsiliselt kokku eesmärgiga saada ühine platvorm. Siin on erinevad lähenemised asjale, nii et saab olema päris põnev.

Mis on põhiline eesmärk ühiskonnas millegi muutmiseks, mis teid seob?

Meil sellist midagi metsikult originaalset ei ole. Originaalne on see, et me läheme püüdma terviklahendusi. Riigijuhtimises meil paljud vaated langevad kokku Riigireformi sihtasutusega, keskkonnaküsimustes läheb väga palju kokku Rohelistega. Sellise pika perspektiivi nägemise ja teadvustamise vajadus läheb kokku Eesti 200-ga. See on ka loomulik, sest Eesti ühiskond on piisavalt väike, et inimesed, kes natukenegi mõtlevad, jõuavad ühes või teises küsimuses sarnasustele. Meid eristab see, et meie tahame poliitkultuuri muuta inimnäolisemaks ja ilusamaks.

Milliste praegu riigikogus esindatud erakondadega näete koostöö võimalusi?

Öeldakse, et ära kritiseeri inimest, vaid tema ühte või teist ideed või käitumist. Me ei kavatse öelda, et mingi erakonna nägu meile ei meeldi ja sellepärast me lihtsalt ei tee koostööd. Me vaatame selle pealt, mis on ühe või teise erakonna positsioon ja tegevustik erinevates küsimustes ja siis me vastavalt sellele teeme otsuse, kas see langeb kokku meie väärtustega ja eesmärkidega.

Millist valdkonda olete MTÜ-s kõige enam arutada jõudnud?

Erinevad algatusrühmad on tulnud mingite endapoolsete valmispiltidega. Seal, kus meil tundus olema selline võimalik "juba alguses läheme lahku" tüüpi lahendus, oli see, et kuidas me omavahel suudame kokku viia majandusarengu ja keskkonnahoiu. Seal me saime selle kokkuleppe, et me näeme terviklahendusena nii keskkonnateadlikku käitumist, keskkonna säästmise meie järelpõlvedele, aga ka high tech (kõrgtehnoloogiline - toim.) tehnoloogiad. Üks hea high tech koostöö näide oli see, kus Tartu ülikool ja Graanul Invest hakkavad koostööd tegema bioreaktorite arendamisel, mis on mitu sammu edasi võrreldes tavalise tselluloosi tootmisega. Selline high tech ja low tech sidumine omavahel ning keskkonnasäästliku ja tehnoloogiaarengu põhise majandusmudeli ühildamine oli see peamine vaidluskoht ja mille lahendus andis meile selle julguse ja jõu edasi hakata minema.

Kuidas selles kontekstis hindate Eesti maksusüsteemi?

Eesti üldine maksupilt on kaootiline. Kõik erakonnad peaksid oma maksusüsteemi eelistused tooma lauale alles pärast seda, kui maksuamet või rahandusministeerium teeb analüüsi, et millised maksud on millise mõjuga nii riigi kodaniku käitumisele kui ka maksumaksja käitumisele ja mis on nende ühiskondlikud mõjud ja majanduslikud mõjud. Ilma selle analüüsita tegelikult peksavad kõik segast.

Millised on teie MTÜ julgeolekupoliitilised seisukohad?

Hetkel on seinast-seina, alates hoiakuga, et peaksime riigikaitse kulutusi suurendama kuni selline välja, et me peame julgeolekut nägema kogukondliku tegevusena, detsentraliseeritud tegevusena, mis sisaldab endas ka energiajulgeolekut, toidujulgeolekut, hariduslikku julgeolekut. See nõuab omavahel ühtlustamist.

Millal jõuate sellisesse faasi, kus valimisprogramm on valmis?

Ma usun, et oktoobris.

Ja siis on teada ka kõik kandideerijad ja valimisringkonnad, kus kes kandideerib?

Ma usun küll. Siis on ka selge, kas nende kogukondade või ka spetsialistide ootused ja lootused, mida nad tulevad selle platvormi pealt võtma, on ka selgunud ka nende läbirääkimiste ja vaidluste käigus.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: