Peterson: eelkõige tuleb ümbrikupalga intsiatiiv endiselt tööandjailt ({{commentsTotal}})

Foto: Sven Hoffmann/Caro Photo Agency/Scanpix

Mainori õigusõppejõu Janus Paurmani kinnitusel on ettevõtjad kurtnud, et tulumaksureformi tulemusel küsivad paljud töötajad ise ümbrikupalka, lastes ametlikult välja maksta vaid maksuvaba 500 eurot kuus. Maksuametil selliseid andmeid ei ole ning ametiühingute keskliidu sõnul tuleb ümbrikupalkade maksmise initsiatiiv jätkuvalt pigem tööandjailt.

Paurman ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui seni oli n-ö mustalt maksmine tööandjate initsiatiiv, siis maksureform on tekitanud olukorra, et ka töötajad näevad selles soodsaid võimalusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Töötajad tunnevad võimalust, et nad saavad nüüd 500 eurot küsida töölepingu alusel ametlikult pangakontole, aga mis jääb sellest üle, on majanduslikult mõistlik küsida töötajal ümbrikupalgana. Tööandjad tunnevad siin survet ja muret, et nemad kannavad kõik riskid ja kulud, kui peaks tulema maksukontroll," rääkis Paurman.

Tema sõnul pärineb see informatsioon vestlustest tööandjatega eeskätt neist sektoritest, kus liigub palju sularaha, näiteks ehitus, toitlustus ja transport.

Hotellide ja restoranide liidu juhataja Verni Loodmaa ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ümbrikupalgad on sektoris küll probleem, kuid puuduvad andmed nagu oleks need viimasel aastal oluliselt kasvanud. Sama vastasid ka ehitus- ja transpordiettevõtete liidud.

Ka maksuametil sellised andmed puuduvad, kuid maksusüsteemi keerukus nende sõnul maksukäitumist kindlasti mõjutab.

"Kas ja kui palju ta otseselt mõjutab ümbrikupalga saajate arvu tõusu, me täna kinnitada ei oska. Teisest küljest, kindlasti tulumaksusüsteemi lihtsuse puudumine võib kindlasti mõjutada tulevikus selle mure süvenemist. Täna meil statistilist infot kinnitamaks, et see just on põhjustanud ümbrikupalga saajate kasvu, ei ole," sõnas MTA maksuauditi üksuse juht Oskar Õun.

Ametiühingujuht Peep Petersoni sõnul tuleb ümbrikupalkade initsiatiiv jätkuvalt eeskätt tööandjatelt.

"Tänane pilt on jätkuvalt see, et võib-olla küsivad mõned töötajad mingil põhjusel ümbrikupalka, aga valdav on siiski see, et tööandjad jäävad jänni palgatõusuga ja on sunnitud osa palka maksma ümbrikus. Täna me näeme eelkõige ikka tööandjate initsiatiivi selles küsimuses," kinnitas Peterson.

Maksuameti kinnitusel ei vasta tõele nagu töötajad ümbrikupalga saamise eest ei vastutaks. Sellise väärteo eest võib töötajat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot ja juriidilist isikut kuni 32 000 euroga.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: