Nobeli komitee: Myanmari valitsusjuhilt ei saa rahupreemiat ära võtta
Nobeli rahupreemiat välja andev Norra parlamendi komitee märkis, et Myanmari tsiviilvalitsuse juhilt Aung San Suu Kyilt ei saa rahuauhinda ära võtta, sest komitee reeglite kohaselt ei saa otsust tagantjärele tühistada.
Esmaspäeval avaldatud ÜRO raporti kohaselt, et Myanmari ehk Birma armee on korraldanud riigi moslemivähemuse ehk rohingyade suhtes genotsiidi, massimõrvu, massivägistamisi ja muid rakseid inimsusevastaseid tegusid. Hetkel on Myanmarist põgenenud naaberriik Bangladeshi umbes 700 000 rohingjat, vahendasid Yle ja BBC.
Raportis süüdistati tsiviilvalitsuse juhiks olevat kunagist opositsiooniaktivisti passiivsuses.
"Aung San Suu Kyi ei ole kasutanud oma positsiooni valitsuse sisulise juhina ega ka oma moraalset mõjuvõimu, et peatada ja takistada sündmusi Arakani osariigis," kirjutati ÜRO raportis.
Samas tunnistatakse raportis, et tsiviilvalitsuse võimalused mõjuvõimsa armee tegevust kontrollida on piiratud, kuid paraku pole valitsus kasutanud isegi neid vahendeid, mida kasutada saaks.
Myanmari sõjaväehunta vastu tegutsenud demokraatiaaktivist Aung San Suu Kyi sai Nobeli rahupreemia 1991. aastal, kui ta ise viibis koduarestis ning auhinna sai ta ise kätte alles 2012. aastal.
2010. aastal hakkas sõjaväehunta järk-järgult võimu tsiviilvalitsusele üle andma ning see tõi kaasa ka Aung San Suu Kyi võidu riigi esimestel vabadel valimistel 2015. aastal. Alates sellest ajast on Suu Kyi olnud tsiviilvalitsuse juhiks.
Samas omab armee endiselt riigis endiselt suurt võimu.
"On oluline meeles pidada, et Nobeli auhind, olgu see siis füüsika, kirjanduse või rahualgatuste eest, antakse mingite auhindamist väärt pingutuste või saavutuste ees minevikus," selgitas Nobeli komitee sekretär Olav Njølstad.
"Aung San Suu Kyi sai Nobeli rahupreemia seoses võitlusega demokraatia ja vabaduse eest aastani 1991, mil talle see auhind anti," lisas ta.
Toimetaja: Laur Viirand