Suur hulk koole alustab uut õppeaastat õpetajate puudusega
Suur hulk koole alustab uut õppeaastat ilma kõigi õpetajateta, eriti vähe on tööturul matemaatikaõpetajaid, keda otsib väidetavalt kuni 80 kooli. Tungi reaalainete pedagoogiks õppimise vastu ei paista kuskilt ning värskelt pedagoogiks värvatutest pooled loobuvad juba pärast esimest õpetajaaastat.
Koolid teevad kübaratrikke selleks, et õpetajaid, eriti aga matemaatikaõpetajaid oma kooli tööle meelitada. Veel praegugi on Õpetajate Lehe tööpakkumistes konkurentsitult esikohal matemaatikaõpetajate otsingud, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Jõgevamaa gümnaasium leidis endale matemaatikaõpetaja originaalse reklaami abil.
""Tühja sest raketist, aita parem mataõps leida" meem tekkiski ühel varasel hommikutunnil, kui oli tunne, et seda matemaatikaõpetajat ongi sama raske leida nagu raketti. Ja nagu ma meie uuest matemaatikaõpetajast Karinist olen aru saanud, siis selle kuulutuse kaudu ta meieni jõudis," selgitas direktor Priit Põdra.
Nagu paljud teised õpetajad, jagab ka Karin Tepaskent end kahe kooli vahel, pluss veel magistriõpingud Tartu ülikoolis.
"Ma olen esimesed kolm päeva Jõgeval, neljapäeval Kääpal ja reede ja laupäeva pühendan ülikoolile," kirjeldas Tepaskent.
Laupäeval uue kooliaasta algust tähistanud Kadrioru Saksa gümnaasiumil nii hästi ei läinud ja olemasolevatel matemaatikaõpetajatel tuli puuduva õpetaja koormus omavahel ära jagada.
Direktor Imbi Viisma tunnistas, et on olnud keeruline suvi ja vaadates õpetajate vanuselist koosseisu läheb meel kurvaks, sest noori on vähe peale tulemas.
"Teadaolevalt otsib praegu 80 kooli matemaatikaõpetajat. Kui me oleme rääkinud ministeeriumiga, siis oleme saanud vastuse, et exceli tabeli järgi peaks õpetajaid olema, aga kui me räägime tegelikkusest, siis valikut ju ei ole," tõdes Viisma.
Me oleme uhked oma nutikate noorte üle, kes lahendavad telekaamerate ees keerukaid ülesandeid. Lisaks headele ajudele on nende edu aluseks ka eelkõige reaalainete õpetajate hea töö. Tallinna ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles, et ülikoolid pingutavad selle nimel, et meelitada noori õppima reaalaineid. Mullu pakuti üliõpilastele, kes otsustasid õppida loodusteaduse õpetajaks, eraldi stipendiumi - tulemuseks oli viis tudengit.
"Matemaatikaõpetajaks õppijate hulk arvuna sel aastal ei olegi niivõrd kurb - neid on 20, mida on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Aga loomulikult kõik ei jõua lõpetamiseni. Loodusainete õpetajate hulgas on seis kurvem, praeguse seisuga on neid üheksa," selgitas Reiska.
Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane kinnitas aga, et olukord läheb paremaks.
"Me ei ole mingi katastroofi ääre peal, see asi ei lähe hullemaks, pigem kuskil ühes või teises konkreetses koolis või piirkonnas tundub, et läheb hullemaks. Tegelikult ei lähe, tasapisi on minemas paremaks," rääkis ta.
Ise samuti pikka aega õpetajana töötanud ja kooli juhtinud Rebane selgitas, et palju samme õpetajate kooli saamiseks on tehtud, näiteks kvalifikatsiooninõuete muutmine, et meelitada inimesi karjääripöördeid tegema kooli kasuks. Oma osa peaks veel tulevikus andma koolivõrgu koomale tõmbamine.
"Ametniku asi on soovitada, kas me läheme suurema sammuga palka tõstma, kas me räägime stipendiumi suurendamisest. On väga palju selliseid asju, mida saaks teha väga jõuliselt, kui paneks hulga raha juurde, aga meie riik on nii rikas kui ta on ja peale õpetajate on ka teisi ameteid," sõnas Rebane.
Tallinna ülikool on seda meelt, et õpetajakoolitusse on vaja raha juurde, on see siis spetsiaalsete stipendiumite jaoks või panustamine mentorlusse. Ülikool teeb ministeeriumile oma ettepanekud, kuidas reaalainete õpetajaid juurde koolitada.
"Üks on kindlasti see, et nendele noortele, kes tulevad ülikooli bakalaureuse tasemel, teha atraktiivsemaks õpetaja amet. Teine on see, et pakkuda teistele sihtrühmadele õpetajaks olemise võimalust," selgitas Reiska.
Suur probleem on noorte õpetajate läbipõlemine, sest pooled värskelt õpetajatööd alustanud pedagoogidest lahkuvad pärast esimest õppeaastat ametist. Imbi Viisma kinnitusel hoiavad koolid headest õpetajatest kümne küünega kinni.
"Eks see ole teatud mõttes iga kooli oma saladus, mida nad teevad, seda retsepti ju keegi välja ei anna. Ilmselgelt on palgapoliitika üks teema," ütles Viisma.
Priit Põdra lisas, et väga oluline on ka hea tööõhkkond koolis. Eks lapsevanematelgi on võimalus anda oma panus õpetajate koolis hoidmiseks.
"Olles ise töötanud kümme aastat õpetajana ja mõeldes tagasi, miks ma läksin seda tööd tegema, siis kõik algas sellest, et see töö on tähendusega, see on ühiskonnale tähtis ja see on tähtis nendele õpilastele, kelle jaoks seda tööd tehakse," rääkis Põdra.
Toimetaja: Merili Nael