Kristi Hunt: Reinsalu kohtutäiturite reform kaitseb seaduserikkujate huve ({{commentsTotal}})

Kristi Hunt.
Kristi Hunt. Autor/allikas: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Justiitsministri Urmas Reinsalu visiooni järgi peaks täitemenetlusest saama odav ja mõnus mugavusteenus seaduserikkujatele: võlgade sissenõudmise maksaks tulevikus võlgnike endi asemel kinni maksumaksja, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt.

Reformi, millest ERR läinud nädalal kirjutas, vajadust põhjendatakse mitmeti. Näiteks väidab ministeerium, nagu polevat võlausaldajad kohtutäiturite tööga rahul. Kummalisel kombel näitab aga kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja korraldatud küsitlus hoopis midagi muud: koguni 88 protsenti vastavas küsitluses osalenud võlausaldajatest ütlesid, et nad on kohtutäiturite töö efektiivsuse ja menetluse kiirusega rahul. 

Samamoodi on savijalgadel ka justiitsministeeriumi väide, et kohtutäiturid ei suuda efektiivselt sisse nõuda riiginõudeid ehk siis neid nõudeid, mille menetlemine peaks Reinsalu plaani järgi edaspidi olema maksumaksjate raha eest ülal peetavate maksu- ja tolliameti töö. Meie analüüs näitab jällegi vastupidist tulemust: esimese nelja kuuga suudavad kohtutäiturid ära täita vähemalt 50 protsenti nõuetest. See on hea tulemus ja kiirus.

Võlgnike minister?

Urmas Reinsalul on suur mure, et võlgnikele on täitemenetlus liiga kallis ja üle mõistuse arusaamatu. Mis ajast on meie justiitsministrist saanud võlgnike minister ja miks ta ei ole korralike kodanike minister? Tuletan meelde, et kohtutäituri "haardesse" ei satu mitte keegi üleöö, kogemata või enese teadmata. Alati on täitemenetlusele eelnenud palju meeldetuletusi, täitmata jäänud lubadusi ja kokkuleppeid.

Kui minister Reinsalu tõepoolest tunneb nii suurt muret võlgnike heaolu pärast, siis miks ei suunata seda raha, mida praegu tahetakse korralike kodanike taskust võtta võlgade väljanõudmiseks, hoopis võlanõustamissüsteemi parendamisse, et võlasilmusesse ei satutakski? Või miks ei tegele ministeerium täitemenetluse IT-süsteemi parendamisega, kuigi on teada, et kasutatav infosüsteem ei toimi korrektselt? 

Täitemenetluse osas pole kohtutäituritel olnud üle 4 kuu järjest kestnud õigusrahu perioodi. See on olnud kõige pikem aeg, mille jooksul ühtegi täitemenetlust puudutavat seadust ei ole muudetud. Ehk et õigusaktid muutuvad pidevalt. Justiitsministeerium on käesolevat reformi kavandades märkinud ka, et praegune täitemenetlus on võlgnikele keeruline. Võib-olla tõesti, kuid need arusaamatud seaduseparagrahvid on ju sellesama ministeeriumi ametnikkond ise kokku kirjutanud.  

Pean kohatuks võrdlust maksuamet vs kohtutäiturid. Samamoodi nagu ei ole mõtet võrrelda jalgratta ja auto sõidukiirust, pole mõtet ka sellel võrdlusel, sest need menetlussüsteemid on olemusel täiesti erinevad.

Valimiste hõng

Kogu "reformi" saadab tugevalt valimiste hõng. Näib, et justiitsministeeriumis on avastatud uus nišš valijaid: kümned tuhanded kohustuste täitmisega pahuksis olijad. Sellepärast tegelebki Urmas Reinsalust praegu piltlikult öeldes merest vee lusikaga väljatõstmisega, vaadates samal ajal mööda täitemenetlust puudutavatest tõelistest probleemidest. Minister peaks mõistma, et oluline on tegeleda põhjuste, mitte niivõrd tagajärgedega. 

Ministeeriumi esitatud erinevatest aspektidest kumab suuresti läbi asjaolu, et ministeerium pole suutnud teostada täiturite üle järelevalvet: minister märgib, et täiturid, kelle käive on väike, ei saa endaga hakkama ning seetõttu "tõenäoliselt" ei käitu korrektselt. Märgin siinjuures, et täiturite tegevuse üle järelevalve teostamine on ministeeriumi kohustus. Koda leiab, et kui õigusaktidesse vastavad muudatused sisse viia, siis saaks koda ka ise liikmete üle kontrolli teostada ning ehk oleks see efektiivsem kui ministeeriumi enda kontrollid.

Rabistades ja kiirustades ei tule just kõige parem roog ning piinlik on lugeda, kui riigi enda loodud ja aastaid kontrollitavat süsteemi nimetatakse anarhiaks. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: