Reinsalu asus kohtutäiturite süsteemi ennaktempos ümber korraldama ({{commentsTotal}})

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Justiitsminister Urmas Reinsalu Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) plaanib kohtutäiturite tasustamise ebaefektiivse ja laialivalguva süsteemi kiirkorras, ilma heaks tavaks kujunenud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamiseta reformida. Selle läbiviimisel peaks praegusest 44 kohtutäiturist jääma alles umbes kaheksa, kes hakkaksid tegelema valdavalt eranõuetega, riiginõuded aga läheksid maksu- ja tolliameti kätte.

Reinsalu soovib kohtutäiturite süsteemi täielikult reformida, sest täitureid on tema hinnangul liiga palju, süsteem on hajutatud ja ebaefektiivne ning nende tulud erinevad kordades, ka täiturite praktika erineb.

Teisisõnu soovib justiitsminister praeguse anarhia lõpetada ja korraldada süsteem kiirkorras täiesti ümber. Reinsalu ettepanek valitsusele on menetleda eelnõu kiireloomulisena, loobudes seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamisest. See võimaldaks jõustada süsteem võiks jõustuda kõige varem 2021. aasta kevadest.

Nii tegi Reinsalu valitsusele ettepaneku anda riiginõuete sundtäitmine hoopis maksu- ja tolliameti pädevusse, millega riigile kaasneb õigus teha nn esmaseid täitetoiminguid riiginõuete sissenõudmiseks, nagu keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto ja rahaliste nõuete arestimine. Kohtutäiturile saadetaks nõuded sundtäitmiseks vaid juhul, kui võlgniku varast pole piisanud nõude täitmiseks või kui tal on vara, mida realiseerida. Riik lõpetab ka ettemaksu tasumise täituritele, kuivõrd nad saavad oma tasu vara võõrandamisest.

Kohtutäituritele jääks aga eranõuete sundtäitmine ehk elatisvõlgade jms väljanõudmine ja (mh riiginõuete) vara müügi korraldamine.

Riigi nõuete sundtäitmise menetlemine hakkaks toimuma üldjuhul lisandumise järjekorras. Selleks, et riik saaks jälgida nõuete järjekorrast kinnipidamist, soovib Reinsalu luua justiitsministeeriumi haldusalasse nõuete ja arestide registri, kuhu jookseksid kokku nii riigi kui kohtutäituri menetluses olevad nõuded. Selle registriga saaksid tutvuda ka need, kelle vastu nõuded on pööratud, et teada, millised on nii nõuded kui nende täitmise järjekord.

Vähem täitureid, suurem töötasu

Uue süsteemi jõustumisel väheneks oluliselt kohtutäiturite arv. Kui praegu on neid 44, siispärast reformi jääks järele vaid kaheksa kuni kümme täiturit, kes teenindaksid kogu Eestit. See tähendab, et täitureid sunnitaks avama teeninduspunkte ka kaugemates piirkondades vajalikul arvul tööpäevadel nädalas. Kokkuvõttes peaks ümberkorraldus tagama täituritele piisava töö ja piisava tasu.

Kui kohtutäitur on väikesest tasust alamotiveeritud, ei pinguta ta ka oma töö tegemiseks, nii et nõuded aeguvad. Näiteks väiksemate nõuete puhul piirduvad täiturid vaid pangakontode, töötasu ja pensioni arestiga.

Kui veel 2015. aastal jäi aegumise tõttu sisse nõudmata kokku 1,26 miljonit eurot, siis 2017. aastal oli see summa juba 1,9 miljonit eurot. Seega jäi riigile mullu laekumata ligi kaks miljonit eurot. Uuest süsteemist loodab ministeerium ka riigi nõuete laekumise vähemalt 50-protsendilist paranemist, nii et riigieelarve võidaks sellest keskmiselt 600 000 aastas. Seda peab riik reaalseks süsteemi täielikul käivitumisel, võib juhtuda 2024. aasta lõpuks.

Kuivõrd vabakutselised kohtutäiturid vabanevad riiginõuete haldamisest, jääb neile rohkem ressurssi üle eranõuete efektiivsemaks täitmiseks.

Praegu erinevad kohtutäiturite käibed kümnekordselt. Näiteks 2016. aastal oli suurim täituri käive 1,9 miljonit eurot, väikseim aga 67 000 aastas. Nõnda ei suuda kõik täiturid teenida ka kasumit, sellal kui teised elavad prisket elu (suurimat kasumit teeniva täituri maksustatav tulu oli ligi 480 000 eurot). Liiga väikesed käibed ei võimalda kohtutäiturite büroodel aga investeerida tööprotsesside edendamisse ega tegelda keerukamate juhtumitega, mis võtavad enam aega ja on seega kulukamad.

Justiitsministeeriumi hinnangul ei saa jätkusuutlikuks ja konkurentsivõimeliseks pidada nende täiturite tööd, kes teenivad netosummana alla 4000 euro kuus, mistõttu peaks täituri aastakäive olema minimaalselt 80 000 eurot aastas, kuivõrd ta peab maksma teenistuselt ise nii tööjõumaksud kui tulumaksu. Vähemalt 80 000 euro suurust kasumit teenis 2015.-2016. aastal 19 täiturit. See on viinud olukorrani, kus mõni täitur pole väljamõistetud summasid edastanud nõude esitajale, vaid kasutanud raha sisuliselt oma büroo ülalpidamiseks. Justiitsministeerium pelgab selliste juhtumite kuhjumist.

Ka täiturite töömeetodid ja sellest johtuvalt töö tulemused on väga erinevad: mõni teeb katseid võlgu kätte saada vaid üks-kaks korda aastas päringuid teevad, sellal kui teine saadab automaatseid päringuid igapäevaselt või iganädalaselt. Ka seadust tõlgendavad ja selle järgi tegutsevad täiturid väga erinevalt. See on toonud riigile suure halduskoormuse: pidevalt peab tegelema täiturite tegevust puudutavate kaebustega, läbi viima distsiplinaarmenetlusi jne. See tähendab suurt kõrgepalgaliste (töötasuga 2000 eurot bruto kuus) ametnike hulka, kes täiturite tööd kontrollivad. Uue süsteemi korral tahaks riik vähemalt ühe sellise töökoha kokku hoida.

Lisaks ootab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda, et riik neile uusi sissetulekuallikaid looks, selle asemel et tõsta liikmetasusid, millest koda ministeeriumi hinnangul ära peaks elama.

Ainuüksi riigi nõuete sundtäitmiseks tasuvad võlgnikud praegu kohtutäituritele kokku 3,5 miljonit eurot aastas, ent reformikava kohaselt peaks see vähenema üle nelja korra, 827 000 euroni aastas. See peaks jätma võlgnikele rohkem raha alles nende vastu suunatud nõuete täitmiseks.

Uue süsteemi teenindamiseks rajatav IT-arendus läheb maksma umbes neli miljonit eurot.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: