Elatisraha maksmine hakkab sõltuma vanema tegelikust võimekusest

Justiitsministeerium plaanib kardinaalselt muuta elatisraha maksmise süsteemi, sest senises praktikas on kehtiv miinimumelatis sageli elatise maksja jaoks liiga kõrge.
Kehtiv perekonnaseadus ütleb, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool alampalgast. Sel aastal on miinimumelatis seega 250 eurot lapse kohta.
Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ütles juuni alguses riigikogu ees esinedes, et kui keskmist brutokuupalka saaval elatist maksma kohustatud vanemal on kolm last, siis on tal seaduse järgi kohustus maksta lastele elatiseks kolmveerand oma netosissetulekust. Kui tal on rohkem lapsi, ületab seaduse järgi lastele maksta tulev elatis juba tema sissetuleku.
Praegu kehtiva süsteemi kunagine idee oli siduda väljamõistetav elatise summa kindla muutujaga, eeldusel, et kuupalga alammääraga koos suureneb proportsionaalselt ka keskmine kuupalk. Praktikas on aga kuupalga alammäär suurenenud keskmise palgaga võrreldes märgatavalt kiiremini.
Kui ühele lapsele makstav elatis moodustas aastal 2010 keskmisest netokuupalgast 22 protsenti ja kahele lapsele makstav elatis 44 protsenti, siis aastal 2017 vastavalt 24 ja 48 protsenti.
Arvestades kuupalga alammäära kiiremat kasvu võrreldes keskmise netokuupalgaga, suureneb see protsent iga aastaga veelgi.
Kohtunike palvel asubki justiitsministeerium muutma lapse ülalpidamise regulatsiooni selliselt, et see arvestaks vanemate tegelikku võimekust, annaks kohtutele selged kriteeriumid, mille alusel elatist praktilise elu vajadustest lähtuvalt arvestada.
Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgnikustaatusesse sattunud, kuna miinimumelatise maksmine käib neile selgelt üle jõu.
Tänavu märtsi seisuga on Eestis 9220 elatise võlgnikku ning kohtutäiturite poolt sissenõudmiselolev elatiste kogusumma on veidi üle 60 miljoni euro.
Luuakse elatiskalkulaator
Kuna Eestis on erinevate perede elustandard, vajadused ja võimalused äärmiselt erinevad, plaanib justiitsministeerium töötada välja kõiki olulisi asjaolusid arvesse võtva veebipõhise elatiskalkulaatori, mis baseeruks Saksamaa ja Soome mudelitel.
Täpne valem on kavas koostada ja testida eelnõu koostamise käigus, kuid juba praeguseks on teada põhimõttelised lähtealused.
Esimene lähtealus seab minimaalseks elatise summaks pool lapse toimetulekupiirist, mis tänavuse on 84 eurot kuus.
Elatise summa suurus seotakse lahus elava vanema sissetulekuga. Ministeeriumi hinnangul võiks kahele lapsele maksmisele kuuluv elatise summa jääda suurusjärku 32-33 % vanema netosissetulekust.
Elatise summa on edaspidi seotud ülalpeetavate laste vanusega. Eelduslikult laste kasvades nendega seotud kulutused suurenevad ning seega võtab loodav elatiskalkulaator arvesse kindlat koefitsienti, mille võrra elatise makse laste kasvades suureneb. Vanusegrupid võiksid olla sarnaselt Saksamaaga 0-5, 6-11, 12-17 ja 18-21 eluaastat.
Elatise summa hakkab sõltuma ülalpeetavate laste arvust. Kui elatist makstakse vaid ühele lapsele, siis elatise summa suureneb teatud protsendi võrra ning kui rohkematele lastele, siis ühele lapsele maksmisele kuuluv elatise summa vastavalt väheneb.
Selline lähenemisviis võimaldab justiitsministeeriumi hinnangul arvesse võtta nn mastaabisäästu ning asjaolu, et mitmete lastega perede puhul ei ole vajalik iga lapse jaoks kõiki vajalikke esemeid uuesti osta.
Kehtestatakse teatud protsent netosissetulekust, mis peab maksma kohustatud vanemale alles jääma pärast kõikidele ülalpeetavatele lastele elatise maksmist.
Kui kõikidele lastele kokku makstava elatise sissetulekust maha arvestamisel jääks kohustatud vanemale kätte ettenähtust väiksem summa, siis vähenevad kõikidele lastele maksmisele kuuluvad elatise summad võrdeliselt. Elatise summad ei väheneks sellises olukorras siiski uuest miinimumelatisest (84 eurot) allapoole.
Kalkulaator hakkab igakuise elatise summa arvutamisel arvesse võtma last kasvatava vanema saadavaid peretoetusi (lapsetoetus ja lasterikka pere toetus).
Selleks, et saada ühe lapse kohta maha arvestatav summa, tuleks liita kokku kõik last kasvatava vanema poolt saadavad lapsetoetused ja lasterikka pere toetus ning jagada saadud summa laste arvuga ning seejärel kahega. Näiteks kui peres kasvab kolm last, kellest ühele nõutakse elatist, siis tuleks maha arvestatavaks summaks (55+55+100+300)/3=170 eurot, millest ühe vanema osa oleks pool ehk 85 eurot kuus.
Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse edaspidi arvesse lapse jagatud elukohta. Sarnaselt Soome mudelile tuleks elatise summat kindla protsendi võrra vähendada, kui laps elab teise vanema juures vähemalt seitse ööd kuus.
Protsendid peaksid samuti sõltuma koos veedetud ajast: keskmiselt 7-9 ööd kuus, keskmiselt 10-12 ööd kuus ja keskmiselt 13-15 ööd kuus.
Seejuures ei oleks arvesse võetav protsent siiski võrdne lapsega koos veedetud aja proportsiooniga, kuna näiteks 50/50 elukoht ei tähenda tingimata, et ka lapsega seotud kulud pooleks jagunevad.
Kui elatise väljamõistmiseks pöördutakse kohtusse, siis tuleb vanematel kohtus kinnitada, kui palju aega laps kummagi vanema juures viibib. Kui vanemad seda omavahel paika panna ei suuda, siis määrab kohus kindlaks, mitu ööd kuus laps teise vanemaga veedab.
Kalkulaatori abil arvutatud summad oleks kohtu jaoks indikatiivsed. Kohtutele antakse võimalus kalduda kalkulaatori abil saadud summadest vajadusel kõrvale. Kohtule jääb võimalus mõista erandina elatis välja uuest miinimumelatisest väiksemas määras, kui selleks on kaalukad põhjused.
Samuti on kohtul võimalik elatis välja mõista kalkulaatorist nähtuvaga võrreldes suuremas summas, kui näiteks lapse vajadused on märkimisväärselt tavapärasest suuremad (näiteks lapse puude tõttu) või kui kohtule on ilmne, et maksma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või tal on sissetuleku asemel muud vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust täita.
Elatise summade põhimõttelise proportsiooni paikapanemise ehk eelnõu valmimise järgselt soovib justiitsministeerium eraldi tegeleda selle rakendamiseks vajaliku tehnoloogilise lahendusega.
Lahendusena näeb ministeerium veebipõhist elatiskalkulaatorit, kuhu on võimalik sisestada kõik olulised andmed (elatist maksma kohustatud vanema netosissetulek, ülalpeetavate laste arv ja vanus, last kasvatava vanema poolt saadavate peretoetuste suurus, lapsega koos veedetav aeg) ning andmete sisestamise tulemusena annaks kalkulaator konkreetse summa, mida võlgnik maksma peab.
Kirjeldatud eelnõu väljatöötamiskavatsus edastatakse arvamuse avaldamiseks nüüd kooskõlastusringile. Pärast seda kirjutab ministeerium valmis eelnõu ning selle eeldatav jõustumisaeg võiks olla alates 2020. aastast.
Toimetaja: Priit Luts