Kohtutäiturid: Reinsalu reformi kulu riigieelarvele oleks ligi 7 miljonit
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda leiab, et justiitsminister Urmas Reinsalu avaldus võtta riiginõuete täitmisele pööramine kohtutäituritelt ära on arusaamatu ning teema vajaks põhjalikumat analüüsi. Koju arvutuste järgi oleks Reinsalu pakutud reformi koormus riigieelarvele ligi seitse miljonit eurot.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler Kristi Hunt rääkis, et Eestis reformiti tsiviiltäitemenetlust 2001. a ning selle eesmärgiks seati riigi kulude kokkuhoid, seda eriti just tööjõukulude ning kogu süsteemi ülalpidamiskulude arvelt. "Reform on olnud edukas, sest lisaks riigi ressursi kokkuhoidmisele ja nõuete täitmise efektiivsuse märgatavale tõusule on õiguskuulekus Eestis tänu aktiivsetele kohtutäituritele paranenud," rääkis Hunt.
Hundi sõnul täidetakse sundtäitmisele esitatud nõuded sõltuvalt nõude liigist 40-60 protsenti, mida peetakse tema kinnitusel Euroopa Liidu kontekstis väga heaks tulemuseks. "Samuti väheneb nõuete koguarv iga-aastaselt", lisas ta.
"Justiitsministri väitel läheb täitemenetluse ümberkorraldamine esialgsel arvutusel maksma 4,3 miljonit eurot. Koda juhib tähelepanu, et taolise sammuga tekitab riik endale eelarvelise püsikuluartikli, mis hakkab aastati ilmselt suurenema. Ehk siis esimese aastaga 5,1 miljonit ja iga järgmine aasta ca üks miljon eurot. Täna ei maksa riik midagi," lisas ta.
Hunt rääkis, et kohtutäituritele ei maksa riik praegu tasu, vaid teenib ise kohtutäiturite poolt riigimaksude näol suurt tulu. "Hetkel maksab kohtutäituri tasu võlgnik, kuid peale Reinsalu reformi hakkab seda riiginõuete täitmist rahastama maksumaksja. Ka erasissenõudja peab oma maksudest finantseerima riiginõuete eelistäitmist, kusjuures tema nõuete täitmine lükatakse põhjendamatult tagaplaanile," sõnas Hunt.
Hunt viitas, et 2015. aastal oli kogu täiturite pealt maksustamisele minev tulem 3,5 miljonit eurot, millelt täiturid maksid tööjõumakse ca 1,5 miljonit. "Seda riik enam saama ei hakkaks vaid hakkaks sellele peale maksma. Seega riigi kulu kokku oleks investeering 4,3 miljonit pluss 827 000 eurot iga aasta ning saamata jäävad maksud 1,5 miljonit. Seega koormus riigieelarvele oleks 6,6 miljonit, sest täituritelt laekuvatele tööjõumaksudele peab leidma uue katteallika," selgitas Hunt.
"Vabakutseliste kohtutäiturite süsteem on rakendatud valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikidest ning selline praktika on ennast õigustanud. Kusagil neist riikidest ei doteerita täitemenetluse süsteemi riigieelarvest. Täitemenetluse tasude tasumise kohustus on valdavalt võlgnikul. Justiitsminister Urmas Reinsalu kavandatav pooleldi riiklik ja pooleldi erasüsteem toimib Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja teistes tuntud Kesk-Aasia vabariikides, kuid ka seal on suundumus üleminekuks riiklikust eratäitesüsteemile," lausus Hunt.
Hunt ütles, et arusaamatuks jääb Reinsalu püüe riigiaparaati suurendada, kuigi koalitsioonilepingus on kirjas riigiaparaadi vähendamise plaan.
Toimetaja: Aleksander Krjukov