"Euroopa Parlamendi saadik on vaba otsustama, keda ta omale abiks palkab. Meie erakonnas ei ole kunagi ette kirjutatud, et kedagi peaks tööle võtma. Näiteks Kaja Kallase esimene assistent oli belglanna ja teine prantslanna. Urmas Paetil ei ole ühtegi assistenti, kes oleksid erakonna liikmed. Erakondlik kuuluvus pole muidugi mingi häbiasi, aga väita, et Europarlamendi saadiku abi ametikoht on parteiline ametikoht, on sulaselge vale ja näitab väite esitajate rikutud mõtlemist," kommenteeris Valdaru ERR-ile.

Valdaru rääkis, et Euroopa parlamendi saadiku assistendid peavad eelkõige aitama saadikut toime tulla sealsete probleemide ja tööga. "Väga karmid piirangud on seatud kohalikele assistentidele, sest varasemalt on olnud probleeme sellega, et saadikud kasutavad Euroopa parlamendi raha tegelikult kohaliku kampaania tegelemiseks ja nad on selle eest saanud ka karistada," lausus Valdaru.

Peasekretäri sõnul kontrollib Euroopa parlament rahakasutust väga täpselt ja seda teab ka Igor Gräzin. "Seetõttu olen kindel, et tema ja tema assistendid ei tee midagi, mis oleks nende reeglitega vastuolus," sõnas Valdaru.

Lillo alustab tööd Euroopa parlamendi liikmeks asuva Igor Gräzini assistendina Tallinnas.

Endine riigikogu liige Lillo oli segatud Silver Meikari väidetest tulenevalt puhkenud Reformierakonna rahastamisskandaali. Meikar väitis, et Kalev Lillo andis talle ümbrikus raha, mille ta annetas 2009. ja 2010. aastal Reformierakonnale.

Lillo lükkas Meikari väited tagasi, öeldes, et ei ole Meikarile raha andnud. Riigiprokuratuur alustas 2012. aasta kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi tunnustel, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest.

Kuna kahtlustus kinnitust ei leidnud, siis uurimine lõpetati.

Kert Valdaru sõnul kehtib ka mitmeid kordi meedias risti löödud Kalev Lillo suhtes süütuse presumptsioon.

"Oma tehtu või tegemata jätmiste eest on ta juba mitmeid kordi meedias risti löödud. Eesti Vabariigis peaks kehtima süütuse presumptsioon – kedagi ei tohi käsitleda süüdiolevana enne kui on süüdimõistev kohtuotsus. Laskumata kunagise loo detailidesse, saab rõhutada, et ka Kalev Lillol on see põhiseadusest tulenev õigus. Tema tookordseid tegusid uuris prokuratuur põhjalikult ning leidis, et alust kriminaalasja kohtusse viimiseks ei ole. Kedagi ei tohiks jäädavalt nurka naelutada," kommenteeris Valdaru.