Zahhartšenko ei olnud professionaalne poliitik ega ka sõjaväelane. Enne nn Maidani sündmusi oli tal oma väike äri Donetskis. Koos teiste mässajatega vallutas ta kahe 2014. aasta kevadel Donetski administratsiooni hoone, ja sellest algas tema separatisti karjäär, vahendas saade "Välisilm".

"Olen veendunud, kui küsida kelleltki siin tänaval, siis 90% inimesi ütleb, et ta oli professionaalne sõjaväelane. Ta leidis ennast selles sõjas ja see sõda oli õiglane, see vastas tema kujutustele heast ja halvast. Ta oli nagu sündinud selleks," rääkis Venemaa Ühendatud kommunistliku partei sekretär, 2014 aastal Donetski rahvavabariigi välisministeeriumi esindaja Venemaal Darja Mitina.

Pool aastat hiljem sai Zahhartšenkost isehakanud Donetski rahvavabariigi juht. Järgmisel, 2015. aastal kirjutas ta alla Minski kokkuleppele, mis tegi lõpu sõja aktiivsele faasile.

Saabus küll vaherahu, kuid surma hakkasid saama separatistide välipealikud, kellest oleks võinud oodata Zahhartšenkole konkurentsi. Iga kord süüdistati muidugi Ukraina diversante. Nagu ka nüüd.

"[Ukraina presidendile Petro] Porošenkole on see kasulik. Ta likvideeris mitte tavalise välipealiku nagu Motorola ja Givi, vaid vabariigi juhi. Neil seal Kiievis on ekstaas, kõik aplodeerivad. Nii et seda versiooni võib ka kaaluda," arvas Juri Goroško - Venemaa vabatahtlik, kes sõdis Kremli-meelsete võitlejate poolel aastatel 2014-2015.

Isehakanud vabariigist sai nii öelda "hall tsoon", kus ei kehtinud ei Ukraina ega Venemaa seadused. See andis suurepäraseid võimalusi igasugustele kriminaalsetele ärimeestele.

"Hallidel aladel käib alati mingi äri. Donetski Rahvavabariigis käib samuti. Ja me saame selgelt aru, et kvaliteetset, normaalset seadusandlust isehakanud vabariikide territooriumil ei ole. Nii et see võis vabalt olla bandiitlikku tüüpi ärihuvide konflikt. Me ei saa ju lõplikult aru, kas peamine siht oli Zahhartšenko või keegi, kes oli koos temaga selles kohvikus," märkis Poliitilise ekspertiisi keskuse juhtiv ekspert Mihhail Zahharov.

Koos Zahhartšenkoga oli kohvikus tema parem käsi, Donetski vabariigi maksu- ja tuludeminister Aleksandr Timofejev. Ta jäi ellu, aga sai vigastada ja vabariigi juhi toolile vähemalt lähikuudel ei pretendeeri. Tema töötas välja süsteemi raha väljapressimiseks kohalikelt ärimeestelt ja sai oma protsendi söe eest, mis Donbassist illegaalselt läbi Venemaa Ukrainasse saadeti.

"Seal on mängus suur raha, väga suur. Sellepärast ma ei eita versiooni, et mõrv oli kasulik ka kohalikele. Vaatame nüüd, kes tuleb pärast Zahhartšenkot, mis inimesed, mida nad hakkavad rääkima ja kuidas hakkavad tegutsema. Kellele need rahavood nüüd lähevad," kommenteeris endine võitleja Goroško.

Moskvast nähakse olukorda teistmoodi.

"Zahhartšenko oli sümbol. Sellise taseme inimese tapmine on alati poliitiline aktsioon. Ei ole vaja otsida siin majanduslikke huvisid," arvas Poliitilise konjunktuuri keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Kuna isehakanud vabariikide kaitse ja julgeoleku eest vastutab faktiliselt Moskva, on loogiline, et Donetski ja Luganski nn armeed alluvad tegelikult Vene sõjaväejuhtidele. Zahhartšenkole allus vaid vabariigi kaardivägi - umbes 3000 relvastatud meest. Mõni kuu tagasi nõudis Moskva, et kaardivägi annaks kogu oma relvastuse vabariigi armeele ehk Moskva kontrolli alla. Zahhartšenkole see muidugi ei meeldinud.

"Ta oli printsipiaalne inimene, ta ei olnud marionett, nagu paljud tema kolleegid naabervabariigis. Ta võis öelda ei, kui Moskvast helistati. Ta võis vabalt ei öelda," märkis Darja Mitina.

Aga kas see tähendab, et Zahhartšenko tapmise taga on kindlasti Moskva?

"Lihtsam oli teda tagasi kutsuda. Ühe telefonikõnega saanuks teda vahetada kellegi lojaalsema vastu, kui ta oleks läinud kontrolli alt välja, mida ta pole kunagi teinud. Ta oli üsna paindlik, püüdlik, mida Moskva ütles, seda ta tegigi," leidis Goroško.

Novembris pidid Donetski rahvavabariigis toimuma valimised, kus Zahhartšenko kavatses osaleda, kuid viimastel nädalatel ei olnud valimistest enam midagi kuulda.

Lahkunud vabariigijuhi ülesandeid täidab praegu tema abi Dmitri Trapeznikov, jalgpalliklubi Donetski Šahtar endine fännklubi juht.

Minski rahuprotsess konkreetsest isikutest ilmselt siiski ei sõltu.

"Ma arvan, et Minski kokkulepet see ei ohusta. Minski kokkuleppele ei ole alternatiivi ja rahuprotsessi kõik osapooled saavad sellest aru," lausus Poliitilise konjunktuuri keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Neli aastat tagasi käis Dobassis sündinud tuntud laulja Jossif Kobzon Donetskis, et toetada isehakanud rahvavabariiki ja laulda koos selle juhi Aleksandr Zahhartšenkoga. Zahhartšenko lasti õhku kohvikus, kus peeti Kobzoni peiesid.