Porošenko andis Hollande'ile Vabaduse ordeni ning kiitis tema "tohutut rolli (Ukraina) suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel".

Hollande oli president 2012.-2017. aastani.

Ta avaldas tänavu memuaarid, milles avaldas üksikasju 2015. aasta veebruaris toimunud kõnelustest Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Hollande'i sõnul pidas Porošenoko Putiniga ühel hetkel sõnasõda, milles Putin lubas "lihtlabaselt purustada" Ukraina üksused.

"See oli sisuliselt sama, mis tunnistada oma sõdurite kohalolekut Ida-Ukrainas," kirjutas Hollande. "Ta (Putin) parandas end viivitamatult."

Porošenko sõnul kajastab raamat "Võimu õppetunnid" ("Les leçons du pouvoir") "seda keerulist missiooni väga hästi".

Porošenko: Ukraina ei muuda Donetskit Groznõiks

Ukraina president Petro Porošenko välistas nädalavahetusel Donbassi okupeeritud alade jõuga vabastamise ja ütles, et Donetskist ei saa "teist Groznõid".

"Ma arvan, et ükski Ukraina poliitik, mina kaasa arvatud, ei langeta kunagi otsust muuta Donetsk Groznõiks Esimese ja Teise Tšetšeenia sõja ajal. Me ei vaja Putini stsenaariumi," lausus Porošenko Harkivis.

Ukraina riigipea sõnul oli see Kreml, kes "hävitas tsiviilelanikkonna hõlpsasti vaippommitamisega".

"Ukraina ei ole Venemaa. Me kuulume teise tsivilisatsiooni, mis väärtustab inimelu ja ei ohverda seda imperialistlikele ambitsioonidele. Ja mina väärtustan presidendina iga ukrainlase elu," ütles Porošenko.

President rõhutas taas, et tema Vene agressiooniga seotud olukorra lahendamise strateegia keskmes on poliitilise ja diplomaatiline lahendus.

"See ei ole kiire, vaid nõuab aega, närve ja vastupidavust. Poliitiline ja diplomaatiline strateegia on rahu tagatis üle kogu Ukraina, muuhulgas siin eesliinil asuvas Harkivi oblastis. Te peate teadma, et president ei astu ühtegi sammu, mis asetaks ohtu Harkivi oblasti rahumeelse töö," sõnas ta.

Osa Ukraina Donetski ja Luganski oblastitest on alates 2014. aasta kevadsuvest Kremli-meelsete jõudude käes.

Isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariigid loodi Moskva mahitusel pärast 2014. aprillis Venemaa õhutatud mässu Ukraina keskvalitsuse vastu ja jäid püsima tänu Vene regulaarvägede sekkumisele Ukraina sõjaväe vastu sama aasta augustis.