Eesti psühhiaatrite seltsi juhi hinnangul peegeldavad need numbrid eelkõige arstiabi kättesaadavust ja inimeste teadlikkuse kasvu.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal pöördus eelmisel aastal hingearstide poole üle 100 000 inimese.

Psüühika- ja käitumishäireid diagnoositi kaks protsenti rohkem kui tunamullu. Kõige rohkem tegid psühhiaatrid kindlaks neurootilisi ja stressiga seotud häireid ning meeleoluhäireid.

Eelmisel aastal diagnoosisid psühhiaatrid psüühika- või käitumishäire rohkem kui 93 000 juhul, see tähendab, et diagnoositi 71 juhtu tuhande inimese kohta.

27 000 juhul diagnoositi esmakordset häiret, mida on varasemast aastast viis protsenti enam.

Eesti psühhiaatrite seltsi juhatuse esimees ja Lääne-Tallinna keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja Andres Lehtmets ütles, et esmasjuhtude kasv on selles vaates positiivne, et vähemasti meie arstiabi kättesaadavus ei ole mitte vähenenud, vaid pigem natuke paranenud.

"Tegelikult see pöördumine sõltub ka väga palju sellest, kui teadlikud ja julged inimesed on. See on läinud aasta-aastalt järjest paremaks. Inimesed ei pelga psühhiaatri poole pöörduda, nad ei karda, et see tooks neile kaasa mingisuguseid piiranguid elus, mingeid repressioone. See iseenesest on positiivne," sõnas Lehtmets.

Rohkem diagnoositi häireid 25-44-aastastel inimestel. Tervise arengu instituudi tervisestatistika analüütiku Reet Nestori sõnul võib üheks põhjuseks olla kiire elutempo.

"Psüühikahäired on peamiselt just stressi, depressiooniga seotud: meeleoluhäired, ärevushäired. Ja meestel esineb ka rohkem psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid," loetles Nestor.

Andres Lehtmets tõi välja ka selle, et suur hulk kergemate häiretega inimesi ei jõua ilmselt arstide vaatevälja, kuid võivad abi leida teistelt spetsialistidelt.

"Suur hulk raskemaid psüühikahäireid, eeskätt pean silmas psühhoose, raskemaid depressioone - nad varem või hiljem jõuavad arsti vaatevälja, saavad diagnoosi ja kajastuvad ka statistikas," ütles Lehtmets.