Eesti teismelistel esineb psüühikahäireid üha sagedamini ({{commentsTotal}})

Foto: freepik.com

Riigil puudub täielik statistika laste käitumis- ja psüühikahaiguste kohta, ent teada on, et 15-19-aastaste esmahaigestumused psüühikahäiretesse on viimastel aastatel sagenenud. Kokku hinnatakse selliste laste arvuks 20 000 kuni 40 000 ehk 10 kuni 20 protsenti kõigist alaealistest. Ligi 3000 last tarvitab antidepressante.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Käthlin Mikiveri sõnul on kuni 14-aastaste hulgas käitumis- ja psüühikahäirete esmahaigestumus pisut vähenenud, ent muret teeb psüühikahäirete tuntav kasv 15-19-aastaste seas.

Kui veel mõni aasta tagasi diagnoositi käitumis- ja psüühikahäireid enim viie- kuni üheksa-aastaste seas, kellele järgnesid 10-14-aastased, siis 2015.-2016. aasta paiku toimus muutus ja esmadiagnooside hulk hakkas 15-19-aastaste seas järsult tõusma.

2016. aastal sai psühhiaatrilise diagnoosi kokku ligi 5500 alaealist. Neist 1815 olid 15-19-aastased, 1618 10-14-aastased, 1764 viie- kuni üheksa-aastased ja 287 ühe- kuni nelja-aastased.

Kõige sagedamini esinevad lastel käitumuslikud ja emotsionaalsed häired (28 protsendil), psühholoogilised arenguhäired (27 protsendil) ja neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (19 protsendil). Viimase hulka kuuluvad nt depressioon, ärevushäired, obsessiiv-kompulsiivsed häired, rasked stressireaktsioonid jm neuroloogilised häired.

"Kasvu põhjuseks võib olla asjaolu, et teadlikkuse kasvades on suurenenud pöördumiste arv ehk julgetakse rohkem pöörduda vastuvõtule," pakub Käthlin Mikiver. "Samuti võib näitaja olla kasvanud ka seetõttu, et aja jooksul on paranenud laste ligipääs teenustele, nagu veebinõustamised, laste ja noorte vaimse tervise keskuste ja kabinettide võrgustik."

Kolmandik teismelisi kannatab depressiooni käes

Muuhulgas on kasvanud haiguslike meeleoluhäirete (depressioon, bipolaarne häire, maania) esinemine, seejuures tüdrukutel on seda diagnoositud pea kaks korda rohkem kui poistel. Nelja aastaga on alaealistel diagnoositud esmased meeleoluhäired kasvanud kokku enam kui veerandi võrra, ent 15-19-aastaste seas on esmajuhtumite esinemissagedus kasvanud lausa kolmandiku.

Depressioon on psüühikahäiretest üks sagedasemaid, mis lastel võib muuhulgas väljenduda ka õpiraskustes ja käitumisprobleemides. Pikaajalise depressiooniga võib kaasneda ennast kahjustav käitumine enesetapumõtete ja -katseteni välja.

2010. aastal tehtud rahvusvahelise uuringu põhjal tundis kaks protsenti Tallinna koolide 14–15-aastastest õpilastest väga suurt soovi elust lahkuda või olid nad juba üritanud enesetapukatset sooritada.

Alaealistest kannatab depressiooni käes kõigi vanuserühmade peale kokku umbes kümme protsenti, ent teismeeas sageneb see märkimisväärselt: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemused näitavad, et depressiivseid episoode oli 11–15-aastastest õpilastest esinenud viimase aasta jooksul ligi kolmandi­kul (30 protsenti), seejuures tüdrukutel tunduvalt rohkem kui poistel, vastavalt 37 ja 23 protsenti.

"Halva tervise ja halbade peresuhete puhul esines õpilastel pea 30 protsendi võrra sagedamini kurbust ja depressiivsust kui neil, kes andsid tervisele ja peresuhetele positiivse hinnangu," toob Mikiver välja ühe tähendusrikka nüansi.

Kolmandik noori on end vigastanud

Meeleoluhäirete all kannatavad noored hakkavad sageli end tahtlikult vigastama. See väljendub ka statistikas: vähemalt korra elus on end tahtlikult vigastanud kolmandik Eesti noortest, kusjuures sagedasem on selline käitumine tütarlaste seas.

2016. aastal registreeritud statistika põhjal vigastas end tahtlikult 366 kuni 24-aastast noort. 47 neist olid 5-14-aastased lapsed.

Enim esines enesevigastusjuhtumeid Tallinnas ja Harjumaal (179), järgnesid Tartu ja Tartumaa (45) ning Narva ja ülejäänud Ida-Virumaa (29).

Aasta-aastalt on kukesammu võrra kasvanud ka antidepressantide tarvitamine laste depressiooni raviks.

Kui 2015. aastal kirjutati antidepressante välja 2347 10-19-aastasele, siis 2016. aastal võttis antidepressante juba 2509 alaealist ning möödunud aastal kasvas nende tarvitajate arv 2977-ni ehk ligi 3000 last ja noort peab ravima end antidepressantidega.

Lapsed teevad ka enesetappe

"Depressiooni puhul on väga oluline rõhutada, et tegemist on haigusega ning see on ravitav. Depressioon on suitsiidi riskifaktor. Iga aasta kaotame ligikaudu 200 inimest suitsiidi tõttu, seda on enam, kui sureb liiklusõnnetustes ja uppumiste tõttu kokku," rõhutab Mikiver.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistika järgi kasvaski möödunud aastal enesetappude arv kogu elanikkonnas 21,5 protsenti ehk 186-lt 226-le juhtumile.

Paraku ei jätnud enesetapud puutumata ka lapsi. Möödunud aastal tegi enesetapu kuus poissi ja tüdrukut, neist noorim oli alla 14-aastane. 2016. aastal lahkus vabatahtlikult elust viis 15-19-aastast noormeest-neiut.

Kuni 40 000 psüühikahäiretega last

Suur osa depressiooniga inimestest abi ei otsi, mistõttu hindab sotsiaalministeerium depressiooni aladiagnoosituks. Seega võivad need mullused 5500 käitumis- ja psüühikahäire juhtu, millega lapsed esmakordselt arstil käisid, olla väike osa suurest probleemist. Sest, nagu öeldud, täielik statistika laste käitumis- ja psüühikahaiguste kohta riigil puudub.

Hinnanguliselt kannatab depressiooni ja muude psüühiliste häirete käes kokku 10-20 protsenti kõigist alaealistest. See teeb kokku 20 000 kuni 40 000 psüühikahäiretega last.

Esmaseks, kõige käepärasemaks abiküsimise viisiks nimetab sotsiaalministeerium oma perearsti poole pöördumist. Kui lastele on see keeruline, siis on nende jaoks loodud ka lihtsamaid ja kiiremaid viise.

Nii lastele loodud lasteabi telefon 116 111 ning vanemad võivad lapse käitumis- või psüühikaprobleemide korral pöörduda nõustamistelefonil 529 4675, mis, tõsi küll, võtab kõnesid vastu vaid tund aega tööpäevas (E-R kl 13-14).

Lapse uimastikahtluse korral võib lapsevanem pöörduda nõustamisnumbril 697 7292.

Samuti on depressioonihaigetele abi pakkumiseks loodud mitmeid veebilehti: peaasi.ee, ja lahendus.net; lisainfot ja abilinke leiab ka aadressilt enesetunne.ee.

Samuti on laste ja noorte abistamiseks loodud vaimse tervise keskused ja kabinetid.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: