Neljapäeval arutas riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminekut eestikeelsele õppele.

"Debatti nagu polegi, ega ka õiget püüdlust. On mõningad poliitilised hüüatused, mis on mõeldud valijatele," lausus Karnau. "Ainsad huvitavad sõnavõtud olid need, mida jagasid kakskeelsest keskkonnast pärit saadikud. Poliitikute jutust jäi mulje, et pole visiooni ega eesmärki."

Karnau lisas: "Valimiste järel see teema unustatakse."

Venekeelse hariduse probleem on Karnau sõnul peamiselt Ida-Virumaal, Tallinnas ja Maardus. "Praktikas me näeme, et mujal Eestis kakskeelne haridusmudel on rakendunud. Ja on kõige olulisem, et Eesti ühiskond oleks ühtne."

Lobjakas ütles, et Vene kaardiga mängimine valimiseelsel ajal on poos, kuid Eestis peaks venelastel oleme võimalik omandada haridust emakeeles ja riik ei tohiks eestikeelset haridust vägisi peale suruda.

"Kui riik võtab poiaku, et vaja on vene keelest lahti saada ning eesti keel saaks esimeseks keeleks, siis see on ebainimlik ja ebademokraatlik," rääkis Lobjakas."Venelased lähevad eestikeelsesse kooli nõrgemate positsioonilt, lapsed jaotuvad gruppidesse. Lastel instinktid nagu kanadel, tekivad konfliktid. Domineeriv vaatepunkt on, et kui teile siin ei meeldi, siis minge ära."