Tegemist oli Isamaa fraktsiooni algatusega. Fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits ütles, et Eesti venelastele tuleb anda kindlustunne, et isegi eestikeelses koolis ei kaota laps oma identiteeti. Samuti osutas ta probleemile, et isegi praeguse süsteemi jaoks ei jagu õpetajaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ka teised ettekandjad märkisid, et eestikeelsele õppele üleminek on võimalik, kuid võtab aega.

"Me ei taga eesti keele valdamist vene kooli lõpetajatel ja neil ei ole võrdseid võimalusi ühiskonnas. Teine on see, et see maksab oluliselt rohkem. Kolmas on see, et tekivad ka julgeolekuprobleemid. Nii et see vajadus on väga suur, miks me peaksime üle minema eestikeelsele õppele," rääkis Tartu ülikooli Narva kolledži dotsent Mart Rannut.

"Seda, et keel kaoks, me kindlasti ei toeta. Inimesel peab olema õigus oma emakeeles rääkida, aga mida varem laps hakkab keelt õppima, seda kergemini ta selle keele omandab. See kõik peab toimuma mängulises vormis ja olema huvitav," kommenteeris Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Korb.

"Muutused tuleb teha juba varem, et ta hakkaks selle keelega harjuma juba lasteaias, siis algkoolis ja põhikoolis. Kui me arvestame sellega, et on keeruline muuta midagi väiksemates klassides, siis tuleb teha üks aasta juurde nagu teevad seda inglased, sakslased, soomlased - õpetavadki keelt ühe aasta," rääkis Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets.

"Uue valitsuse prioriteet peab kindlasti olema õpetajate ümberõpe, nende kvalifikatsiooni ja palga tõus. Siis on võimalik minna edasi nii, et lasteaiast saadik on eestikeelne õpe ja et ei oleks koolides olukorda, kus gümnaasiumis noored peavad mõtlema sellele, et nüüd lähevad teisele keelele üle. Mida varem, seda parem," sõnas Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Kristen Michal.