Keit Pentus-Rosimannus|Saastava põlevkivielektri aeg saab Eestis läbi
Iga üleilmsete kliimapingete tõsidusest aru saav inimene mõistab, et keskkonna jaoks koormava elektritootmise aeg hakkab Eestis läbi saama. Kui me tahame tulevikus kuuluda puhta majandusega riikide hulgas, on massiivse keskkonnajäljega põlevkivielektrile vaja leida asendus, kirjutab Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus.
Kliimamuutuste mured on maailmas tõsised ja muudavad inimese poolt tekitatavasse süsinikuheitesse suhtumist aasta aastalt ainult karmimaks. Põlevkivielekter ei ole juba praegu uue, puhta energiaga võrreldes konkurentsivõimeline.
Sellise energiaga tulevikule vastu minek oleks kulukuselt ja ebamõistlikkuselt sama hea, kui auruveduriga minna hõljukrongi vastu. Lühiajaliselt võib ju tunduda kuidagi nostalgiliselt armas sedasi omasoodu tossutada, aga üsna kiiresti saab selgeks, et teised liiguvad kiiresti ja oluliselt kvaliteetsemates tingimustes eest ära.
Mida teha tuleks? Esiteks - emotsioonid tuleb maha keerata. Põlevkivielektri ajastust väljumine on järk-järgult toimunud juba mõnda aega. Aasta-aastalt kulutatakse vähem põlevkivi kõige ebaefektiivsemal viisil - põletamiseks.
On selge, et ühe või viie aastaga keskkonna jaoks koormavast põlevkivielektrist vabanemine toimuda ei saa, aga sama selge on, et tark oleks selliseks tulevikuks valmistuma hakata.
Vaja on jutu veeretamise asemel öelda selgelt välja, et põlevkivielektri ajastu lõpeb Eestis aastaks 2040 või kui ambitsiooni vähem, siis hiljemalt aastaks 2050. See on piisavalt pikk üleminek, et läbi mõelda ja teha vajalikud ettevalmistused.
Oluline on rahulikult ümber kujundada praegu põlevkivielektri tootmisega seotud töökohad. Paarikümne aastase ette- ja läbimõtlemisega on see võimalik. Selget otsust on vaja ka selleks, et tööstus ei peaks teadmatuses ja ebakindlates oludes tuleviku kohta oletusi tegema.
Põlevkivielektri ajastust väljumise esimene etapp on Ida-Virumaale suunatud Tulevikufondi loomine, kuhu laekub loodusvara kasutamise tasu ja millest investeeritakse tulevikku suunatud uutesse tehnoloogiatesse ja arendustesse. Selle ettepaneku oleme Reformierakonna saadikutega parlamendile teinud.
Saastava põlevkivielektri peale mõtleme Eestis tulevikus tagasi ilmselt sama tundega, nagu praegu selle aja peale, kui solgivesi suunati otse jõkke või aia nurka. Enam ei kujuta keegi ette, et loodusega nii ümber käidi. Sama asi on tulevikus põlevkivielektriga, mis praegu tekitab lõviosa Eesti õhusaastest ja jäätmetest.
Toimetaja: Indrek Kuus
